Liikme suurust ei saa suurendada

Sellisel viisil asutatud osaühingu varaks on nõue osaniku vastu, kes peab asutamisel kokku lepitud suuruses sissemakse tulevikus tasuma. Viitate oma küsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust võtab osa vaid osanikku 6-st. Osakapitali tingimuslik suurendamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud erijuhtudel ja -korras vt ÄS § Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel.

Ettevõtte osanike õigused - Millised ja kuidas? - Pilvebüroo

Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral. Äriregistrisse kandmata ettevõtja - füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Kontsern, prokuura, konkurentsikeeld, ärisaladus Kontsern - kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.

Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes. Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud äriseadustikus sätestatud piirangud.

Prokuura suhtes kehtib tisiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatu, kui äriseadustikust ei tulene teisiti.

Soovin asutada äriühingu (näiteks osaühingu või aktsiaseltsi). Mida ma pean selleks tegema?

Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga. Prokurist ei või prokuurat üle anda. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või viimase seadusjärgne esindaja. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos ühisprokuura. Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga.

Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik, äriühingu nõukogu liige, äriühingu audiitor. Prokuristi allkiri - prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna "prokurist" või lühendi "p. Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks. Ühingulepinguga võib ette näha tähtaja, mille Suurenda 2 nadalat nimetatud konkurentsikeeld kehtib ühingu endise osaniku suhtes.

Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. Selle keelu võib kehtestada ka kohus ühingu nõudel. Konkurentsikeelu rikkumine Konkurentsikeelu rikkumisel võib täisühing nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist täisühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.

– Riigi Teataja

Nimetatud nõude esitamise otsuse vastuvõtmisel ei osale konkurentsikeeldu rikkunud osanik. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil teised osanikud said teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega. OSAÜHING Osaühingu juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühinguga samal tegevusalal ega olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik.

Samuti ei tohi juhatuse liige olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.

Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Samuti ei tohi juhatuse liige olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.

Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib aktsiaselts juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.

Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil aktsiaselts sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest.

TULUNDUSÜHISTU Tulundusühistu juhatuse liige ei või üldkoosoleku nõusolekuta, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtja ühistu tegevusalal ega olla ühistu tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik. Samuti ei tohi juhatuse liige olla ühistu tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.

Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib ühistu nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist. See ei välista muid nõudeid juhatuse liikme vastu. Keelatud tegevuse Mees peenis.

Liikme mootmed nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil ühistu sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keeld konkurentsiseaduse mõttes Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus.

Selliste kokkulepete ja otsuste hulka kuuluvad: § otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde- alla- või mahahindluse, abonement- lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine; § tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; § kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda; § konkurentsi kahjustava teabe vahetamine; § võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda; § kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool Liikme suurust ei saa suurendada endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi.

Kes on õigustatud toimetulekutoetust saama? Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Kohalik omavalitsus võib teatud juhtudel siiski jätta toimetulekutoetuse määramata ka neile inimestele, kelle sissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla toimetulekupiiri.

Ärisaladus - ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.

Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Audiitorlus ja erikontroll Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine.

Audiitor on audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik või audiitorite nimekirja kantud audiitorühing. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Kohus kuulab ära ka osanike nimetatud erikontrolli läbiviija.

Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid ja vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kui erikontrolli läbiviijad määratakse osanike poolt, kinnitavad osanikud ka nende tasustamise korra. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus. Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava osaühinguga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes.

Erikontrolli läbiviija peab hoidma osaühingu ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija Liikme suurust ei saa suurendada kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Erikontrolli läbiviijad Liikme suurus mojutab erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad osanike koosolekule.

Erikontrolli läbiviija vastutusele kohaldatakse seaduses kohustusliku audiitorkontrolli läbiviija vastutuse kohta sätestatut. Erikontrolli tegeva vandeadvokaadi või advokaadiühingu vastutusele kohaldatakse advokatuuriseaduses sätestatut.

• Korteriühistu põhikiri 1 Korteriühistul võib olla põhikiri.
• Esitatud taotlusi on kohtul tulenevalt hagita menetluses kohalduvast uurimisprintsiibist vt TsMS § lg-d 5 ja 7 õigus ja kohustus tõlgendada ning hinnata omal algatusel sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest.
• Peenise suurus 4 aasta jooksul
• Ettevõtte osanike õigused — Millised ja kuidas?
• Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja
• Lisaks aitab Claudius Õigusbüroo leida lahendusi muudes Teile olulistes küsimustes.
• Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa.
• Võlaõigus Soovin asutada äriühingu näiteks osaühingu või aktsiaseltsi.

Tegevusalaga seotud registreeringud ja tegevusload Erinõudega tegevusala on majandustegevuse valdkond, millel tegutsemiseks on seaduse alusel vajalik majandustegevuse registri registreeringu või tegevusloa olemasolu. Teatud valdkondades tegutsemiseks tuleb lisaks taotleda litsents. Majandustegevuse registris tuleb registreeida kauba või teenuse müümine ning kaubandustegevuse korraldamine. Registreerimistaotlus esitatakse tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele.

Registris saab registreerida: tähtajatult; tähtajatult hooajaliselt nt iga aasta suvel, aga mitte terve aaasta jooksul ; tähtajaliselt. Registreerimisel tuleb maksta riigilõivu. Majandustegevuse registreerimisest ei teatata ettevõtjale, vaid registri kodulehel avaldatakse uue registreeritu registriandmed. Ettevõtjat teavitatakse, kui taotluses on midagi valesti või puudu või on registreerimisest keeldutud. Majandustegevuse registrile tuleb iga aasta Tegevusluba või litsentsi vajavate tegevusalade üldloetelu: arhiivindusega seotud tegevus, kaugküttega seotud tegevus, keskkonnaga seotud tegevus, loteriiga seotud tegevus, postiga seotud tegevus, ringhäälinguga seotud tegevus, taimede paljundamise ja sordikaitsega seotud tegevus, teega seotud tegevus, tolliga seotud tegevus, transpordiga seotud tegevus, turvateenistusega seotud tegevus, veega seotud tegevus.

Äriregistriga seotud toimingud Äriregister on Maakohtute registriosakondade baasil tuginev arvelevõtudokument, mis kajastab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute andmeid. Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad registripidajad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta.

Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut äriseadustikus sätestatud erisustega.

Äriregistriga seotud toimingud on äriregistri kande tegemine, kande muutmine ja registri dokumendi väljastamine. Claudius Õigusbüroo Liikme suurust ei saa suurendada Teid küsimustes, mis on seotud ettevõtja asukoha muutmise, ettevõtja äriregistrist kustutamise, ärinime muutmise, omanike koosseisu muutmise, juhatuse või nõukogu koosseisu muutmise, põhikapitali suurendamise või vähendamise, põhikirja muutmise ja ettevõtete ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega jms.

Äriregistriga seotud toimingute suhtes lasub vastutus ettevõtjal. Juhatus esitab hiljemalt ühe kuu jooksul alates osaühingu majandusaasta lõppemisest äriregistri pidajale avalduse selle kohta, et kanda registrisse, millises ulatuses on majandusaasta jooksul osakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel osasid välja lastud ja osakapital suurenenud.

Kui osanike nimekirja peab väärtpaberite keskregister, tuleb osakapitali suurendamine ja vähendamine ka seal registreerida. Lisaks tuleb ka ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest enne muudatuste tegemist äriregistris EVK-d teavitada. Osakapital peab olema vähemalt eurot.

Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused

See tuleb enne osaühingu registrisse kandmist täielikult tasuda, välja arvatud juhul, kui osaühing asutatakse äriseadustiku §-s ¹ sätestatud viisil vt selle kohta allpool osaühingu asutamise kohta sissemakseid tegemata. Kui osakapital ei ole eurodeks ümber arvestatud, peab osakapital olema vähemalt 40 krooni. Osaühingu netovara bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused ei tohi väheneda alla euro ega allapoole poolest registrisse kantud osakapitalist.

Sellises olukorras peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kes peab otsustama äriseadustiku §-s nimetatud meetmete tarvitamise.

Vastasel juhul võidakse ühing sundlõpetada.

Sissemakseta asutatud osaühingu korral kehtivaid erisusi vt allpool Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata. Osaühing peab esitama majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole. Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama.

Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § alusel. Kahju tuleb hüvitada ühingule.

Vastused.ee küsimused ja vastused

See ei välista võlausaldajate deliktiõiguslikke nõudeid juhatuse liikmete vastu. Alates 1. Enne 1. Siiski võivad osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta.

Lisaks on selline ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Mitme osaniku olemasolu korral võib esmalt koondada osalused ühe isiku kätte, misjärel on võimalik sellist ühinemismenetlust kasutada ka rohkemate osanike puhul.

Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Kui üle mineva vara hulka kuulub ettevõte, siis võib vara omandav füüsiline isik muutuda ühinemise kaudu füüsilisest isikust ettevõtjaks. Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab.

Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus. Maksuõiguslike küsimuste kohta vt maksu- ja tolliameti kodulehelt. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma.

Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud Liikme suurust ei saa suurendada, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnassh edastaks dokumente vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus vt notariaadimäärustiku § Asutajad võivad volitada notarit sõlmima ühingu nimele pangas stardikonto, millele saab ilma pangakontorisse minemata osakapitali sissemakse kanda.

Dokumentide vormistamise üldnõuded Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu.

Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad. Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja. Allkirja avaldusel võib kinnitada ka pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses või apostilliga.

Language switcher

Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. See on dispositiivne säte, mis lubab leppida põhikirjaga kokku aktsionäri jaoks seadusega võrreldes soodsama teabeõiguse. VÕS § alusel nõuet esitav isik peab seevastu tõendama, et tal on dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi et dokument, mis palutakse esitada, on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või et dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.

Kui kohus leiab, et taotletavat teavet saab nõuda, saab lahendi täitmise viisi kindlaks määrata seadust, põhikirja ja üldist mõistlikkuse põhimõtet arvestades. Kui aktsionär soovib ühes teabenõudes nii teavet kui ka dokumentidega tutvuda, on kohtulahendi täitmine mõistlik määrata kindlaks selliselt, et aktsionär saaks samas teabenõudes küsitud teavet ja dokumentidega tutvuda ühes ja samas kohas.

Reaalses elus ja eriti väiksemates ettevõtetes muidugi elu nii must-valge ei ole. Tihtilugu on kas kõik või mõned osanikud neist juhatuse liikmed ja igapäevase tegevusega seotud ning vastavalt ka omavahelised suhted komplitseeritumad. Juhatuse koosseisu peaks kuuluma siiski vaid need osanikud, kes igapäevase juhtimisega tegeleda tahavad ja vastutust kanda soovivad. Passiivne juhatuse liige ei maksaks olla. Oma õigusi sa ei rakenda, aga vastutust kannad teistega võrdselt.

Juhatuse liikmete arv on enamastisuurtes ettevõtetes suuremgi.

Practice Areas

Mitme juhatuse liikme korral valitakse juhatuse esimees, kelle sõnaõigus on kõige suurem. Teised tegelevad peamiselt oma valdkonnaga — nt müügi, põhitegevuse, finantsküsimustega. Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad suuremad, mitte-igapäevased otsused — näiteks aastaaruande kinnitamine, juhatuse määramine, põhikirja muutmine, osakapitali muutmine jne.

Ühe osanikuga väikeses ettevõttes on küsimus vaid selles, kuidas täpselt mingit paberit nimetama peaks, mitme osanikuga ettevõttes tuleks otsustuspädevustel hoolega silma peal hoida. Kunagi ei tea, millal võib kellelgi osanikul näiteks rahalisi probleeme tekkida.

Erinevate osaluste suurustega osanike õigused

Parem, kui suhted on selged ja fikseeritud, riske ja emotsioone on vähem. Igaks juhuks märgin, et aktsiaseltsides peab lisaks olema nõukogu, osaühingul võib soovi korral samuti olla.

Taotluse esitamisel tuleb arvestada sellega, et kohalikel omavalitsustel on õigus määrata kindlaks vastuvõtuajad, millal taotlusi toetuse saamiseks vastu võetakse.

Seega täpset teavet selle kohta, millal taotlust toimetulekutoetuse saamiseks esitada on võimalik, saab kohalikust omavalitsusest.

Charles Keating \u0026 the Lessons of the S\u0026L Crisis

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega: abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

Lisaks loetakse perekonna koosseisu kuni aastane põhikooli gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes õppiv õpilane ja kuni aastane täiskoormusega või osakoormusega ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuse õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

Samas eluruumis elavate isikute all peetakse silmas samal aadressil elavaid isikuid. Kuni aastaste õpilaste ja üliõpilaste osas, kes ei ole abielus ega lapse vanemad või eestkostjad, kehtivad toimetulekutoetuse määramisel erisätted.