Kuidas suurendada parlamendiliige ilma instrumentideta
Autor väljendab isiklikke vaateid. Enamik eurooplasi rõõmustas Joe Bideni valimisvõidu üle presidendivalimistel, kuid nad ei usu, et ta suudab taastada USA koha maailma selge liidrina. Samal ajal looks see suurenenud võimaluse teistel riikidel Saksamaa turul tegutsemiseks, suurendades rahavoogu Lõuna Euroopasse. Kõigist kaalukatest globaalsetest jõududest väljub Hiina koroonakriisist kõige tugevamana ja Euroopale on head majanduslikud suhted Hiinaga kindlasti tähtsad. Euroopa Liit on siin eriti mittekadestamisväärses positsioonis: kui ei tee midagi, reedad oma rolli. Mis täpselt roheinvesteeringuks kvalifitseerub, tekitab aga kindlasti vaidlusi, ning raha kiire kasutamine on paljudele väljakutse.
Tavapärase V- või W-kujulise stsenaariumi asemel räägivad ökonomistid K-kujulisest trajektoorist, mis jaotab majanduse sisuliselt kaheks: esialgne kiire reaktsioon on loonud kummaliselt mõjuva olukorra, kus väljaspool otseselt mõjutatud valdkondi nagu turism, HoReCa hotellindus, restoranid ja toitlustus või kultuur ei saa tingimata arugi, et oleme aastakümnete sügavaimas augus.
Ja kuniks riikide toetusmeetmed kestavad, lükkavad need hoobi täit mõju edasi. Igal juhul on tagasipõrkamiseks hädavajalik, et majanduse turgutamiseks ette nähtud raha õnnestuks tõesti majandusse süstida — soovitavalt nii, et sellest ka pikas perspektiivis kasu oleks.
EL on öelnud, et lõviosa rahast peab minema rohe- ja digipöördesse, kuid see ei pruugi tingimata lõpuni ühtida kõikide liikmesriikide endi prioriteetide või võimalustega.
Taastuvenergiast ilma udujututa
Ei saa ka välistada, et saatusel on veel trikke varuks: kui eelmine kriis algas finantssektoris ja liikus sealt reaalmajandusse, siis seekord võib minna vastupidi. Isegi kui kriisist väljumine on suhteliselt valutu ja kiire, leiame tormi möödudes ennast ikkagi keerulisest olukorrast — elus küll ja isegi päris hea tervise juures, aga tundmatul merel ja pilbasteks laevaga.
Jutt käib ameeriklase Albert Sabini oraalsest lastehalvatustõve ehk poliomüeliidi vaktsiinist OPVmille esimesed laiaulatuslikud testid korraldas vene viroloog Mihhail Tšumakov ndatel Eestis. Taavi Minnik uuris Konstantin Tšumakovilt, miks pole valitsused otsustanud selle odava ja ohutu lahenduse kasuks. Nemad pakkusid välja tuberkuloosivaktsiini BCG, millel on tugevad kõrvalmõjud ja mis ka tuberkuloosi eest hästi ei kaitse.
Ning kuigi asjade üle parda loopimine oli tormisilmas kindlasti õige otsus, oleks seda provianti nüüd siiski hädasti tarvis. On tõenäoline, et kriis süvendab liikmesriikide majanduslikke erinevusi. Pandeemia mõjutab küll kõiki, aga need, kel suurem turismisektor või vähem raha majandusse pumbata, kannatavad rohkem. Pikemas perspektiivis on eriti ebakindel nende olukord, kelle laenukoormus juba enne liialt suur: võlgu võtsid Kes aga täpselt teab, mis on õige?
Võib-olla vajavadki Euroopa eelarvereeglid põhjalikumat ülevaatamist kuuldavasti taasalgatab Euroopa Komisjon sel teemal arutelu juba kevadel? Neid majandusteadlasi, kelle jaoks suurem riigivõlg ajalooliselt madalate intressimäärade tõttu tingimata problemaatiline ei tundunud, oli kuulda juba enne kriisi. Riike, kus selline mõtlemine langeb viljakale pinnasele, on omajagu. Koroonaviiruse testimistelk Strasbourgis Euroopa Parlamendi hoone ees.
Kui Euroopa Komisjon pisut üle aastat tagasi roheleppega välja tuli, tundus see ülijulge, peaaegu utopistlik plaan — kliimaneutraalsust ei osanud toona veel keegi väga nõuda. Viiruse Euroopasse jõudes tundus korraks, et ehk ongi nüüd kaunite keskkonnaeesmärkidega ühel pool. Aga ei. Rohepööre on nüüd fundamentaalne osa ELi majandus- ja välispoliitikast, mitte lihtsalt Pariisi eesmärkide hoida soojenemine vähemalt alla 2 kraadi ja pingutada 1,5 nimel saavutamise vahend.
See on ka Kuidas suurendada parlamendiliige ilma instrumentideta, miks hoolimata tervisekriisist, mis näib võtvat kogu aja ja energia, ning majanduskriisist, mis võtab kõik ülejäänu, on Euroopa siiski leidnud ressurssi tegeleda ka kliimakriisiga.
Lisaks pikaajalisele sihile jõuda Euroopa Parlament eelistaks olla veel jõulisem ja vähendada heiteid 60 protsenti, kuid arvestades kui keeruline oli mõnele riigile juba 55 protsendiga nõustumine, tundub sellest suurem eesmärk ebatõenäoline. Kuigi suured sihid on laias laastus paigas, on raskem osa tööst alles ees.
Kergendus? Ei veel… Suur töö ootab ees
Lubada saavutada midagi 10 või 30 aasta pärast on üks asi, jõuda üksmeelele, kuidas seda täpselt teha, hoopis teine ja ärategemine muidugi kolmas. Algaval aastal tuleb eesmärgid ja strateegiad tõlkida konkreetseteks seadusaktideks ja arvudeks. Esmajärjekorras on tarvis tagada, et majanduse taastumine oleks lubatult roheline.
Eeldused selleks on olemas: nii ELi eelarvest kui ka taastepaketist peab vähemalt 30 protsenti minema kliimaeesmärkide saavutamiseks. Mingil määral on pandeemia tekitatud olukord muutnud rohepöörde tegemise lihtsamaks — kuna investeerida on tarvis niikuinii, siis tundub mõistlik panna raha millessegi, mis kasulik ka pikemas perspektiivis.
Mis täpselt roheinvesteeringuks kvalifitseerub, tekitab aga kindlasti vaidlusi, ning raha kiire kasutamine on paljudele väljakutse. Juba juunis on Euroopa Komisjon lubanud välja tulla paketiga, mida on vaja Kaks väga tähtsat elementi sellest — energiatõhusus ja taastuvenergia — kuuluvad Eesti voliniku vastutusvaldkonda.
Lisaks on Kadri Simsoni tööplaanis Euroopa gaasisektori muutmine selliseks, et see meie kliimaplaanidega haakuks. Kõigil neil teemadel on ka geopoliitiline dimensioon ning ühelgi pole loota täielikku üksmeelt ja harmooniat liikmesriikide, huvirühmade ja parlamendiliikmete vahel.
Sügiseseks ÜRO kliimakonverentsiks aga oleks tarvis juba edusamme ette näidata.
Neile konkreetsetele väljakutsetele lisaks on kaks teemat, mis jäävad Euroopa kliimaplaani saatma ka pärast Kas tuumaenergia on hädavajalik? Me vajame plaani, mis on tasakaalus, st kus taastuvenergiat toodetakse sama palju kui energiat tarbitakse.
Hea uudis on, et sellise plaani saab tõesti koostada.
Halb uudis aga, et selle rakendamine saab olema keeruline. I osa — Arvud, mitte arvamused Raamatu esimeses osas arutletakse selle üle, kas selline riik nagu Ühendkuningriik, mida on teatavasti rikkalikult õnnistatud tuule- laine- ja loodete ressurssidega, saaks oma taastuvatest energiaallikatest ära elada.
Selliste võrdluste tegemiseks on meil vaja numbreid, mitte arvamusi. Kui kasutatakse numbreid, muudab nende suurus need tihtipeale hägusaks. Numbreid kasutatakse mulje avaldamiseks, sõnasõjas punktide võitmiseks, teavitamata jätmiseks. Minu eesmärk on seevastu tuua välja ausad faktidel põhinevad numbrid nii, et need oleks arusaadavad, võrreldavad ja meeldejäävad.
Need numbrid on muudetud arusaadavaks sellega, et on väljendatud igapäevastes personaalsetes ühikutes. Joonisel 2 on näitena võrreldud mõningaid suurusi neis ühikutes.
Diplomaatia.ee – news
Punases tulbas tarbimine on näidatud, et kui sõita tavalise autoga päevas 50kmkulutab see päevaga 40kWh energiat. Joonis 2: Paari energiat tarbiva tegevuse võrdlus Suurbritannia kolmest allikast pärit taastuvenergia kujuteldava tootlusega. Rääkisin mõni päev tagasi ühe Eesti parlamendiliikmega, kes ütles, et sügiseks pole mõtet mingeid plaane teha, kuna istume niikuinii jälle karantiinis.
Teie olete, vastupidi, viimastel nädalatel avaldanud arvamust, et nakatumises on oluline langus ja viirus võib kaduda ka ilma vaktsiinita. Millel teie arvamus põhineb? See toimub, kui arvestatav osa elanikkonnast on saavutanud viiruse vastu immuniteedi. Selleks peab suur osa selle emba-kumba kas läbi põdema või saavutama immuunsuse tänu vaktsiinile.
Eelistades investeeringuid nullijäämisele
On selge, et vajame üle-Euroopalist investeerimist. Tuleks selgeks teha, mille üle siin arutleme. Kas Kreeka maksude kogumise ja laenuprobleemide üle? Vahest Saksamaa üle? Sellest ka ettepanek tekitada uut manöövriruumi madala laenumääraga riikidele.
Tasub vaadata ka Portugali, mis samuti sai finants- ja euro kriisist hoobi. Tehti ulatuslikke investeeringuid taristusse — 12 miljardit ühistransporti ja 8 miljardit energia ja keskkonnaprojektidesse, selle asemel, et investeerida kulukatesse maksukingitustesse.
Kas selline Saksamaa investeerimiseeskiri oleks ühilduv Euroopa lepetega? Jah, seni, kuni järgime Maastrichti kriteeriume ja Fiskaalkokkuleppe reegleid. Kordan — on vahe, kas valitsuse laenumäär on 80 protsenti või 50 protsenti SKT-st.
Madala laenumäära puhul pakub Maastricht laenude jaoks rohkem manöövriruumi. See mõiste on Maastrichti režiimis selgelt kinnistunud. Miks ei peaks investeerimiseeskiri olema kättesaadav riikides, mis ei vasta Maastrichti režiimi kriteeriumidele? Mõned riigid on kriisist alates allakäiguspiraali sattunud.
Enne kriisi pidasid nad Maastrichti režiimist kinni, kuigi teised riigid, nagu Saksamaa, seda ei teinud.
Meie eesmärk on esitada adekvaatne ettepanek Saksamaale. Saksamaa valitsus on Euro kriisist räsitud Euroopa riikidele finantsnõu andmisega küllalt palju segadust ja viha põhjustanud.
Me ei tohiks seda korrata. Loomulikult peaks iga Euroopa valitsus olema motiveeritud arutlema riiklike ja üleriiklike lähenemiste üle investeeringute kasvatamiseks. Milline mõju võiks Saksamaa investeerimiseeskirjal olla ülejäänud Eurotsoonile?
Suurem riiklik investeerimine suurendaks kindlasti sisemaist nõudlust, mille tulemusel kahaneks mõnevõrra meie väliskaubanduse ülejääk. Samal ajal looks see suurenenud võimaluse teistel riikidel Saksamaa turul tegutsemiseks, suurendades rahavoogu Lõuna Euroopasse. Nagu ma eeldan meie partneritelt Maastrichti suguste reeglite järgimist, nii peame ka tõdema, et meie alaline jooksevkonto ülejääk põhjustab makromajanduslikku tasakaalustamatust.
Puhtalt majanduslikus mõttes tähendab jooksevkonto ülejääk kapitalieksporti — märki sellest, et investeerime liiga vähe kodumaiselt. Tänavune suvi on näidanud, et Saksamaa on ilmselt sisenemas majanduslangusse, millel oleks Eurotsoonile tervikuna tõsised tagajärjed. Kas pole kätte jõudnud aeg lõpetada palkade ja tarbijahinna siseriiklik deflatsioon, millele Saksamaa on viimastel aastakümmetel keskendunud eesmärgiga hoida tööstussektorite konkurentsivõimet?
Selle reaktsioonina käivitatud majandusstiimulite pakett koosnes lühiajalistest tööhõivetoetustest Kurzarbeitergeld ja autopargi uuendamise toetuste programmist Abwrackprämie. Need meetmed võisid SKT-d küll hetkeliselt tõsta, ent ei viinud vajalike struktuurimuudatusteni.
Me ei saa lubada selliste vigade kordumist võimaliku uue majanduslanguse olukorras. Selle asemel peaksime kindlalt ja järjepidevalt investeerima strukturaalsetesse puudujääkidesse ja stimuleerima sisetarbimist, mis omakorda tõstaks erainvesteeringuid.
Samal ajal, kui planeet kuumeneb, on Saksamaa majandus jahenemas. Peame seda olukorda ära kasutama, investeerides kliimamuutuste meetmetesse, rohetehnoloogiatesse ja taastuvenergia taristusse, et samaaegselt võidelda kliimamuutustega ja stimuleerida majandust. Mõte on teha planeedi päästmine kasumlikuks.