Liikmete mootmed voistlustel

Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ning lähtub üksnes võistlusülesande sisust ja võistlustingimustes esitatud kriteeriumidest. Igal žürii liikmel on üks hääl. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Avaliku võistluse tingimusi väljastatakse kuulutuses märgitud kohtades digitaalselt ja vajaduse korral paberkandjal.

Liikumine trassil toimub jalgsi ja ilma kõrvalise abita. Võistkonnad peavad liikuma varjatult, olema maskeeritud ja vältima kontakti vastutegevuse ja teiste võistkondadega. Liikumine on keelatud teedel v. Kasutada on lubatud jalgradu, metsasihte ja elektriliinide aluseid võistluse kaartidel katkendliku joonega tähistatud radu ja teid. Teede ületamine on lubatud. Trassil liikumisel on võistlejatel keelatud relvades kasutada lahingumoona.

Soolist piirangut ei ole. Mängude kohtunikeks on litsenseeritud kohtunikud. Võistlustingimused: Mänguväljakuks on pool jalgpalliväljakut mõõtmetega 60 x 40 meetrit, üheaegselt mängitakse kahel platsil. Mänguaeg 2x12 minutit. Poolajal vahetavad võistkonnad platsipoole ja mäng jätkub koheselt.

Värava suurus 5 x 2 m, penalti löömise koht 7,5 m kaugusel.

Penalti löömise asukoha mõõdab ja määrab platsikohtunik. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele.

Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega.

Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil.

Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist. Mänguolukorrad[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallimängus võivad väljakul mitte viibivad mängijad vajadusel asendada väljakul viibijaid.

Vahetusi tehakse surnud palli olukorras. Ainult vahetuse tarbeks mängu ei peatata. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada. Korralduse selleks annab võistkonna treener. Treener saadab mänguks valmis mängija mängu sekretariaadi juurde, kes palub lauakohtunikult vahetust.

Surnud palli olukorras signaalib lauakohtunik tavaliselt iseloomuliku heliga vahetuse soovi. Väljakule minekuks annab loa väljakukohtunik.

Navigeerimismenüü

Mängijaid võib vahetada ka mitmekaupa. Määruste rikkumise järgselt surnud palli olukorras võib mängijaid vahetada see võistkond, kelle liikmed ei rikkunud reegleid. Kumbki võistkond võib võtta üheminutilise vaheaja igal veerandajal ja kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta üheminutilise vaheaja. Minutiline vaheaeg on olukord, kus võistkonnad kogunevad pärast vastavat kohtuniku korraldust oma treenerite juurde nõuannete saamiseks.

Minutiline vaheaeg antakse pärast treeneri vastavat palvet lauakohtunikule. Pall on audis, kui: see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis.

Eesti arhitektuurivõistluste juhend 2008

Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist, kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, jätkatakse mängu hüppepalliga. Hüppepall keskringis. Mängijad püüavad palli suunata oma võistkonna kaaslastele Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt.

Pooleks palli võib välja kuulutada, kui vastasmängija te l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ja ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte, kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni. Pooleks palli puhul määratakse hüppepall, mis pannakse mängu lähima ringi keskelt. Visatud korv ja selle väärtus. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid.

Kaks punkti antakse tavalise viske eest, kuid viske eest, mis on tehtud väljaspool poolringi 6,25 m korvistantakse kolm punkti. Üks punkt antakse vabavisetest. Mängu tehniline läbiviimine[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallikohtunik Kohtunikud. Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad.

1. Tutvustus

Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad püksid, hall särk ja mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: palli mängupanek, mängu peatamine, kui pall on "surnud", minutilise vaheaja korralduste andmine, viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks ja reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine.

Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: varustuse kontroll ja heakskiit, lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine, ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine, protokolli uurimine ja kinnitamine mängu lõpus ja reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine.

Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga ajamõõtja. Lauakohtunike varustuse hulka kuuluvad protokoll, signaal pasun või kellviis nummerdatud 1—5 veaviita ja kaks võistkonna veaviita.

Korvpalli Reeglid

Lauakohtunikud peavad: üles kirjutama kõigi mängijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid numbrite muutmises ja mängijate vahetuses, pidada kronoloogilist kokkuvõtet kummagi võistkonna teenitud punktidest, üles märkima kõik vead ja otsekohe teatama kohtunikule, kui kellelgi on 5 viga täitunud või kui võistkond on teinud 4 viga, teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida, üles märkima minutilised vaheajad ja hoiatama võistkonda, kui see on võtnud teise minutilise vaheaja ja andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg.

Protokoll koosneb kolmest lehest: valgel paberil originaal on mängu korraldajatele; kollasel paberil koopia võitjavõistkonnale; Mängijate positsioonid[ muuda muuda lähteteksti ] Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ja kolmepunktijoone vahel.

Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ja vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale.

Korvpall – Vikipeedia

Vigade korral pannakse seisma ka aeg. Punktiarvestus Punkte loetakse vooru lõpus. Iga korvi visatud pall annab ühe punkti. Kõiki palle, mis peale viset põrkavad korvist, korvilauast või teisest robotist tagasi võistlusalale, ilma, et käiks vahepeal audis, võib uuesti visata. Pallidega, mis on olnud audis punkte teenida ei saa. Vooru võidab võistkond, kellel on vooru lõpus rohkem punkte.

Tehniline ülevaatus Tehniline ülevaatus toimub võistluspäeva hommikul. Tehnilise ülevaatuse käigus kontrollib peakohtunik roboti vastavust nõuetele vt Robotile esitatavad nõuded ning testib võistlusvõimekust. Võistlusvõimekuse näitamiseks peab robot üksinda 5 palliga võistlusväljakul suutma 60 sekundi jooksul visata korvi vähemalt 1 palli. Nõuetele mittevastavad või võistlusvõimetud robotid võistlusele ei pääse.

Võistlusele registreerimine Registreerimisvorm avatakse vähemalt kuu aega enne võistlust. Võistlustingimustes määratakse vähemalt üks žürii varuliige. Võistlustingimuste koostaja ei ole hea tava järgi žürii liige ega sekretär, kuid ta võib olla ekspert. Žürii enamuse moodustavad arhitektid, kellele on antud volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon. Arhitektidest žüriiliikmed on oma otsustes sõltumatud.

Puldi kasutajaliides: neli suurt nuppu iga nupu all on RGB led ; võistlusväljaku vahetamise lüliti. Kohtunikud Iga mängu koordineerib peakohtunik, kes tagab võistluse ja mängude vastavuse võistlusreeglitele. Peakohtunikku abistavad kaks abikohtunikku, kes kumbki vastutavad ühe korvi eest. Peakohtunik Viib läbi kõigi robotite tehnilise ülevaatuse ning otsustab, millised neist lubatakse võistlema vaata peatükk

Ülejäänud osa žüriist moodustavad peakorraldaja, huvitatud poolte ning võistluse tulemusel saadava ehitusprojekti või planeeringu lahendust menetleva kohaliku omavalitsuse või riigiasutuste esindajad. Rahvusvahelise võistluse žürii vähemalt üks liige peab olema rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekt. Auhindade arv ja suurused näidatakse võistlustingimustes. I auhinna saanud võistlustöö on hea tava kohaselt ühtlasi võistluse võitja. Kutsutud osavõtjatele nähakse ette võrdne osalemistasu, mille suurus määratakse võistlustingimustes ning see on vähemalt vastavuses väljakujunenud konsultatsiooni- ja projekteerimisteenuse hindadega.

Kutsutud osavõtjatega võistluse puhul võib võitjatele määrata avalike võistluste põhimõttel lisaauhinnad p 9. Kui avalikul võistlusel hindamisele kuulunud tööde arv osutub võrdseks kõigi auhindade arvuga pluss kolm või väiksemaks sellest, võib žürii osa auhindu ära jätta.

5 Tiny Prefab Cabins ▶ Modern and Quiet 🔇

I auhind jäetakse ära üksnes siis, kui žürii tunnistab võistluse ühtlasi ebaõnnestunuks või otsustab järgmise etapi korraldamise vajalikkuse. Žürii ei saa auhindade suurusi muuta. Erandina võib žürii ilmselgelt võrdsete võistlustööde korral auhindadeks määratud summad ümber jagada, andes neile töödele võrdsed auhinnad, mille suurus on jagatavate auhindade aritmeetiline keskmine.

I preemiat ja preemiafondi suurust ei ole õigus vähendada. Auhinnad ja osalemistasud maksab välja peakorraldaja, kui võistlustingimustes pole määratud teisiti.

Nimekaardil märgitud isiku te le makstakse auhind või osalustasu välja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast võistlustulemuse väljakuulutamist nimekaardil märgitud arvelduskonto de le. Auhinna väljamaksmisel füüsilisele isikule on maksjal õigus pidada sellest kinni tulumaks.

Auhindu ja osalemistasusid ei maksustata muude maksudega. Avaliku võistluse kuulutab peakorraldaja välja meedias, sh vähemalt ühes üle-eestilises päevalehes ja korraldajate veebisaitidel. Riigihanke puhul kuulutab hankija võistluse lisaks välja ka riigihangete registris.