Peenis elevandi suurusega

Nimelt on isastel peenis, mille pikkus moodustab poole nende kehapikkusest. See tähendab, et lõdvas olekus saunas vaatad, et sellel on suur, sellel keskmine ja sellel väike, kuid kõvas olekus on peenised sarnasemate mõõtudega ja erinevused ei ole nii suured. Nüüd teate, et kindlasti läheb. Sama peenis pakub mõnele tüdrukule naudingut, kuid teeb teistele tüdrukutele haiget?

Maosööjateks madudeks võivad olla kuningkobrakuningmaduDrymarchon couperiColuber constrictorMasticophisThamnophisMicrurusAgkistrodon contortixAgkistrodon piscivorus ja Crotalus sistrurus. Teadlaste arvates ei pea mõlemast soost maod jahti saakloomadele talveune brumation 'i ja kestamise ajal, isased paaritumise ja emased maod tiinuse ajal.

Saaklooma jahtides kasutavad maod, olenevalt liigist, kas rünnet koos hammustamisega, mille käigus pritsitakse toksiinina toimivat sülge ja kägistamist või üksnes kägistamist. Viimati nimetatud madusid nimetatakse seetõttu ka kägistajamadudeks. Saakloom neelatakse enamasti tervelt pea ees, peenestamata. Looduses söövad maod harva.

Analüüsi oma reaalseid võimalusi ja leia endale sobiv partner. Kamasutra näiteks jagab mehed ja naised jänesteks, gasellideks ja elevantideks suguelundite suuruse järgi ja soovitatakse ikka endale sobiv valida suuruse järgi. Elevant naisel ja jänes mehel pole eriti midagi teha, aga jänes jänesega on täitsa OK. Keskmist suurust hinnatakse teiste meeste peenistega võrreldes, mitte soovmõtlemise, pornokates nähtava või saunas käimisega ja oletamisega, et millised peenised võivad kõvaks minnes laval istuvatel meestel olla. Kui homosaunas käid ja meestel kõvad, siis muidugi teine jutt.

Maoteadlaste tehtud uuringud näitasid, et madude ainevahetus võib pärast saaklooma allaneelamist kiireneda kuni 40 korda ja näiteks tumeda tiigerpüütoni Python molurus bivittatus maks ja teised Liikme suurus ja rasvumine elundid suurenevad tunduvalt.

Maoteadlased tuvastasid, et saaklooma alla neelanud tumeda tiigerpüütoni geenide aktiivsus muutus 48 tunni jooksul — ligi pooled geenid muutusid uinunud olekust aktiivseks. Teadlaste arvates toimuvad muutused rasvkehadesmis muundatakse energiaks ja ka veeühenditeks.

Veelise eluviisiga maod tunnetavad saaklooma vibratsioonide kaudu nahal. Loomaaedades ja maokasvandustes peetavate madude toit ja toitumine võivad siintoodust suuresti erineda. Paljud maod ei ole nõus vangistuses toitu vastu võtma ja vaatamata katsetele neid vägisi sööta nad hukkuvad.

Joomine[ muuda muuda lähteteksti ] Maismaal elavad maod joovad vett suuga, imedes vee suuõõnde ja justkui neelates liigutavad joodud vee söögitorusse. Boalased võivad joomisel kasutada ka kaheharulist keelt, 'keelega vee nilpsamist' pole täheldatud rästiklaste ja Colubridae sugukonda liigitatud madudel.

• Kas te saate koheselt suurendada liiget
• Normaalne suurus meeste liige
• Koige tohusam koore liikme suurendamiseks
• [ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat
• Anekdootide otsing
• Selle liigi isased on elusolenditest ilmselt ühed õnnetumad.
• v2ikse riista poosid

Joodud vee kogused võivad liigiti ja indiviiditi ning arenguastmeti varieeruda. Ühte uuringusse osalejatena kaasatud maod, Crotalus mitchelliiCrotalus viridis ja Lampropeltis getulaei soovinud 3—4 kuud järjest juua.

Kas suurus on naistel oluline või on selles midagi muud?

Osad maod võivad vangistuses vee joomisest peaaegu loobuda. Kehaehitus ja anatoomia[ muuda muuda lähteteksti ] Maolistele on iseloomulik pikk jalgadeta keremis on kaetud sarvainest soomustegasealhulgas sarvkilbistega. Kilbiste arv ja paigutus võib eri liikidel olla erinev. Määramisel kasutatavate tunnuste seas on ka kehapikkus ja naha värvus. Süstemaatikas arvestatakse eeskätt kolju kuju ning hammaste ja mürgihammaste kuju ja asendit. Enamikul madudel on näokolju luud on omavahel ühendatud liikuvalt, alalõualuu aga kinnitub kolju külge venivate sidemetega.

Venivad on ka sidemed alalõua vasaku ja parema poole vahel. See tagab madude suu erakordse venivuse, mistõttu on nad suutelised alla neelama endast tunduvalt jämedamat saaki. Suure saagi alla neelamist hõlbustavad ka nende kehas pisut teisiti paiknevad siseelundid mao liikudes liiguvad kaasa ka elundid ning liikumise, söömise, võitluse jms ajal muutuvad ka paljude elundite südakops udneerud jms asukohad.

Siseelunditele on omane pikenenud kuju, et sobituda paremini mao piklikku kehasse. Paarilised elundid ei paikne sümmeetriliselt ning paljudel liikidel on üks Peenis elevandi suurusega pool evolutsiooni käigus taandarenenud või üldse kadunud. Näiteks on mitmetel madudel alles vaid parem kops. Ka seemnesarjad on pikenenud.

Madudel on küll hääleaparaat Kuidas suurendada liikme venitamist, kuid häälitsevad nad üksnes häirimise korral ehk kaitsereaktsioonina, sisinat tekitavad nad jõuliselt hingates.

Kaitseasendis on paljud maod suutelised roideid külgede suunas välja venitama, nii et mao keha on lamedam.

Mõõtmed ja kuju[ muuda muuda lähteteksti ] Maod on kehakujult sarnased, kuid suuruselt erinevad. Mõnd liiki madude pikkus on umbes 15 cm, kuid on liike, kes võivad kasvada üle 9 m pikkuseks. Maailma pikimaks maoks peetakse perekonda Titanoboa liigitatud väljasurnud madu Titanoboa cerrejonensis 't, kelle kehapikkuseks pakutakse 13 meetrit ja kehakaaluks 1, t.

Ristlõige varieerub ümmargusest ovaalse ja kolmnurkseni. Vees elavatel madudel on mõnikord selja peal kiil. Pikemalt artiklis Mao soomused Madude keha katab kuivveekindel [30] ja sarvainest soomustega Peenis elevandi suurusega nahkmillel näärmed peaaegu puuduvad.

Madude nahk areneb embrüonaalse arengu käigus väliskestana, mis formeerub soomusteks. Mao soomused ei sarnane kalasoomustegavaid on justkui epidermise paksendid.

Epidermis sisaldab nii alfa- kui ka beetakeratiinist koosnevaid kihte. Epidermise all paiknev pärisnahk on varustatud veresoontenärvide ja sidekoega.

Madudel on melanotsüüte tuvastatud peamiselt nahas. Melanotsüüdid liigitatakse asukoha järgi: pärisnahas paiknevad naha melanotsüüdid ja epidermises paiknevad epidermaalsed melanotsüüdid ning nahaalused melanotsüüdid, mis paiknevad sügaval nahas ja moodustavad võrgustiku.

Madudel vahetub tavaliselt nahk tervena, noortel madudel tihedamini kui täiskasvanutel, perioodiliselt toimuva kestamise käigus pidevalt. Osadel lõgismadulastel aga jäävad tagumised soomused saba külge alles, moodustades lõgisti. Madude silmi ei kata liikuvad silmalaudvaid kokkukasvanud laugudest moodustunud läbipaistev nahk — silmakilbis mis katab sarvkesta ja uueneb üheskoos kestamisega.

Peadkere ja saba katvate soomuste kilbiste kuju, arv, struktuur, värvus ning paigutus võivad olenevalt liigist olla erineva kuju ja suurusega. Soomused liigitatakse pea- kere- ja sabasoomusteks. Soomuseid kasutatakse maoliste klassifikatsioonil. Saba[ muuda muuda lähteteksti ] Madudel on piklik keha ja sageli arvatakse, et neil on pikk saba.

See pole Peenis elevandi suurusega enamikul liikidel on just suhteliselt lühike saba. Mao saba algab kõhupoolel asetseva kloaagi juurest.

Kloaaki on enamasti lihtne üles leida, sest soomuste ehitus on selle juures teistsugune. Eeldatavasti paiknevad sabas ka suguelundid hemipeenis varasem nimetus: peenis, sugunäärmed jm. Mao saba on väga liikuv.

Mõnd liiki maod peibutavad saaki sabaotsaga, mis vingerdab nagu uss. Osad maod, nagu silindermaduDiadophisLiophis anomalusChilorhinophis gerardiOligodon bitorquatusMaticora intestinalis ja Leimadophis võtavad ohu korral sisse 'valvsuspositsiooni' ja kergitavad üsna kõrgele õhku mitte pea, vaid oma eredalt värvunud saba. Selle põhjus pole selge.