Mitu kasvab liikme paksus,

Rabafaasi jõudsid esimesed sood umbes 8 aastat tagasi. Lääne-Antarktis oli siis osaliselt põhjapoolkeral ning sellel perioodil eraldus maakoore pealmisest kihist erosiooni tõttu suures koguses liivakivi , lubjakivi ja kilta. Selle sulamisel võib maailmamere pind tõusta mitme meetri võrra geokronoloogilisel skaalal suhteliselt lühikeses vahemikus võib-olla mõne sajandi jooksul.

Eesti euromüntide rahvuslik külg

Soodel on looduse ökosüsteemis väga mitmeid veega seotud ülesandeid, näiteks pinnaveekogude äravoolurežiimide ühtlustamine, suur veemahutavus ning looduslik isepuhastusvõime. Rabafaasi jõudsid esimesed sood umbes 8 aastat tagasi.

Lihtne matemaatika näitab, et tolleaegses kliimas kulus minimaalselt ~1 aastat madalsoo muutumiseks kõrgsooks ehk rabaks. Esimesed sood tekkisid valdavalt maismaa soostumise tagajärjel. Intensiivne järvede kinnikasvamine algas Eestis alles ~6 aastat tagasi.

1. Manner on ümbritsetud Lõuna-Jäämeregamida kõik geograafid ookeanina ei tunnusta.
2. "Мир разделен на две группы, - говорила она О'Тулу.
3. Конечно, дорогой, - ответила Элли.
7. Я буду здесь все время, чтобы ты не тревожилась.

Liivastel aladel toimunud maismaa rabastumine oli kõige intensiivsem üsna kitsas ajalõigus: ligi kolmandik sel viisil tekkinud rabadest hakkas arenema Mitu kasvab liikme paksus 3 — 2 aastat tagasi. Eesti suurimad sood on Puhatu 57 haEpu-Kakerdi 39 haEndla 25 haLavassaare 37 haSuursoo 17 ha ja Peedla 15 ha.

Keskiviikon Puheen aihe! Thaimaan Liikenne kulttuuri🧐 toinekerta

Soode kaitstus Sood kannavad mitmeid olulisi looduskaitselisi väärtusi. Seetõttu on kõik suuremad soostikud ja väärtuslikumad alad Eestis kaitse all.

• Soodel on looduse ökosüsteemis väga mitmeid veega seotud ülesandeid, näiteks pinnaveekogude äravoolurežiimide ühtlustamine, suur veemahutavus ning looduslik isepuhastusvõime.

Inventuuri andmete võrdluses Eriti tugevalt on vähenenud madalsoode pindala 7,1 kordarabade ehk kõrgsoode puhul on muutus tagasihoidlikum 1,7 korda. Muutuste põhjus on inimtegevus.

Juba enne teist maailmasõda oli Eestis kuivendatud ligikaudu ha, peamiselt põllumaaks. Pärast Teist Maailmasõda hakati soid enam kuivendama metsa kasvatamiseks. Nii metsa- kui ka põllumaaks sobivad paremini madal- ja siirdesood, seetõttu on need ka kõige enam mõjutatud.

Turba kaevandamiseks sobib enamasti raba, mida Eestis esineb ka kõige rohkem. Uute kaevandamisalade valikul kaasneb tänapäeval põhjalik ettevalmistustöö, kus selgitatakse välja piirkonna võimalikud loodusväärtused ning rakendatakse meetmeid nende säilimiseks.

Turvast võib kaevandada vaid nendes kohtades, mis on rohkemal või vähemal määral inimtegevusest juba mõjutatud ning selleks on eelnevalt saadud kõik vajalikud keskkonnaload. Kaitsealustes ja kõrge väärtusega soodes uusi turbakaevandamise alasid ei avata.