Suhe liikme suuruse vahel

Osanike erimeelsused ei ole piisav põhjus Kolleegium nõustus sellega, et äriseadustiku § lg 5 kohaldamiseks peab juhatuse liige olema olulisel määral tegutsenud osaühingu huvide vastaselt, kuid ei nõustunud sellega, et juhatuse liikme tagasikutsumiseks annaks alust see, kui osanike koostöö on muutunud võimatuks. Seadusandja lähtus sellise regulatsiooni kehtestamisel sellest, et juhatuse liige on võimeline ise lepinguläbirääkimisi pidama ja ta ei ole nõrgem pool, keda oleks vaja kaitsta sarnaselt töötajatega ning tagada talle riiklik kaitse lepingu lõppemisel. Kohtus on üritatud juhatuse liikme suhet töölepinguks pöörata, näiteks pangaülekannete abil, kus on kirjas, et tegemist on töötasuga või näiteks väitega, et sellelt tasult on makstud töötuskindlustus makseid.

Juhatuse liikme tagasiastumine või tagasikutsumine on kujundusõigus ja õigussuhe loetakse lõpetatuks alates ajast, mil ülesütlemisavaldus jõustub, ehk ajast, mil õigussuhte teine pool äriühing oma nõukogu kaudu avaldusest TsÜS § 69 lg 2 mõttes teada saab. Ametisuhte kokkuleppel lõpetamine seevastu eeldab kokkulepet VÕS § 9 lg 1 mõttes ehk mõlema poole vastavat tahteavaldust.

Kuna juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine on nõukogu pädevuses ÄS § lg 1 esimene lausesiis peab juhatuse liige, kes soovib ametisuhet kokkuleppel lõpetada, tegema sellekohase ettepaneku kui tahteavalduse nõukogule ja suhte saab lugeda kokkuleppel lõpetatuks, kui nõukogu on sellega nõustunud. Ametisuhte ülesütlemise avaldus on kindlale isikule aktsiaseltsis nõukogu liikmetele ning osaühingus, millel ei ole nõukogu, osanikele suunatud ja seega kättesaamist vajav tahteavaldus TsÜS § 69 lg 1 mõttes, milles peab olema väljendatud tahe olla seotud kindla õigusliku tagajärjega.

Samamoodi võib olukorras, kus selleks ettenähtud organ kutsub juhatuse liikme tagasi, eeldada, et tagasikutsumise otsus väljendab ühtlasi äriühingu soovi öelda üles ka juhatuse liikmega sõlmitud teenistusleping. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Asja käik kohtutes Harju Maakohus jättis 9. Kohus määras, et OÜ juhatuse liikmetel on kuni ajani, mil osanikud valivad uue juhatuse liikme, kõigi tehingute tegemisel ühine esindusõigus, välja arvatud selliste tehingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa eurot.

Ühine esindusõigus tuleb kanda äriregistrisse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pooled kaebasid edasi. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Äriseadustiku § lg 5 alusel esitatav juhatuse liikme tagasikutsumise hagi on osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole mingil põhjusel võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda.

Tagasikutsumiseks peab olema mõjuv põhjus Pooled vaidlesid selle üle, mida pidada osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks ja kas antud kaasuses oli mõne sellise asjaolu esinemine tuvastatud.

Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid VÕS Määravaks kriteeriumiks töölepingu ja juhatuse liikme lepingu eristamisel on tegelikud tööülesanded.

Juhatuse liikme leping on oma iseloomult võlaõiguslik leping, millele kohalduvad võlaõigusseaduse käsunduslepingut puudutavad üldnormid, võttes arvesse äriseadustikust tulenevaid erisätteid. Riigikohus on erinevates otsustes olnud seisukohal, et äriühingu juhatuse liige võib samas ettevõttes töötada ka töölepingu alusel, kuid seda ainult tingimusel, et tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme funktsiooni ja kohustuste täimist.

See tähendab, et juhatuse liikmel saab lisaks juhatuse liikme funktsiooni täitmisele olla ettevõttega ka töölepinguline suhe, kui ta täidab muid ülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega ehk just nii nagu küsija kirjeldab.