Millistel loomadel on suur liikme suurused.
Muudatuse kehtestamine tagaks kahtlemata paremini isikute omandiõiguse kaitse, samuti suurendaks võimalusi peremehetutele loomadele uute omanike leidmiseks. Kobras, Castor fiber Kobras on üks suuremaid närilisi. Veganlus ongi spetsiesismivastane liikumine. Kõikide abitus olukorras olevate loomaliikide sh suurulukite ravimine ja rehabiliteerimine Metsloomade eduka taastusravi eesmärk on ravida ning tagasi loodusesse vabastada erinevatel põhjustel hätta sattunud metsloomi ning see on osa üldisest loodushoiust. Rannajoone pikkus on ligi 17 km [1] ja sellele on iseloomulikud mitmesugused jäämoodustised. Põrsad kaaluvad sügisel 20—30 kilo, kesikud aastased u 40 kilo.
Loomadevastaste kuritegude ignoreerimine ja julmuse tolereerimine riigivõimu poolt peab lõppema! Tegemist on probleemiga, mis kestab pikki aastaid, kuid see pigem süveneb kui laheneb ning sellel ei tohi jätkuda lasta. Meie oleme teist meelt ja kutsume kõiki hoolivaid ja vastutustundlikke kodanikke ning ettevõtteid, mittetulundusühinguid, poliitilisi, usulisi ja teisi ühendusi liituma käesoleva kollektiivse pöördumisega nõudmaks Riigikogult konkreetseid tegusid aina halveneva loomakaitse valdkonna parandamiseks.
Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide, sh looduskaitse- ja metsaseaduse ning karistus- ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmist nõudva kollektiivse pöördumise allkirjastamiseks ava käesolev link Ettevõtetel, ühingutel ja organisatsioonidel palume saata toetuskiri e-postiaadressile info animalrescue.
Nõuame: Looma julma kohtlemise eest rangemate karistuste kehtestamist ja regulatsiooni täpsustamist — esikohal peab olema loom ise, sh looma elu ja tervis.
Looma julma kohtlemise mõiste peab olema selgelt ja üheselt mõistetavalt sisustatud; Kriminaalmenetlustes loomade kaitset tagava regulatsiooni kehtestamist ehk loomade advokaadi regulatsiooni ja advokaadi menetlusse kaasamise kohustuse kehtestamist või süüteomenetluses tehtud toimingute ja aktide vaidlustamist võimaldava kaebeõiguse andmist loomakaitsega tegelevatele ühingutele ühes kohustusega kaasata menetluses olevate juhtumite juurde loomakaitsega tegelev ühing; Igasse politseiprefektuuri loomade väärkohtlemisega tegeleva üksuse loomist Veterinaararstidele lemmiklooma väärkohtlemise kahtlusest teatamise kohustuse kehtestamist; Looma äravõtmise regulatsiooni muutmist; Loomapidamisõiguse äravõtmise määra pikendamist, keelu laienemist looma väärkohtlejaga ühes elukohas elavatele isikutele; Loomadega suguühenduse keelamist ja sellise teo kriminaliseerimist; Üleriigilise metsarahu sh erametsades kehtestamist loomade ja lindude pesitsusperioodil Loomade heaolu tagamise all mõistetakse üldiselt loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.
Loomade heaolu saab määratleda käitumise, füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, stressitaseme ja tervisliku seisundi kaudu.
Compromise Blue - loomad On Lahti
Selleks, et tagada loomade heaolu, ei tohi neid kasvatada, hoida ega kohelda viisil, mis viiks nende lubamatu hukkumiseni, tekitaks neile valu või põhjustaks neile vaimseid või füüsilisi kannatusi. Erandiks on vaid juhud, kus sellist tegevust põhjustab vajadus looma ravida, veterinaarne menetlus või vältimatu olukord. Allolevalt põhjendame veidi pikemalt meie nõudmisi.
Looma julma kohtlemise eest rangemate karistuste kehtestamine ja regulatsiooni täpsustamine Vastavalt karistusseadustiku KarS §-ile saab karistada isikut looma julma kohtlemise eest looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas või julmal viisil rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Nimetatud maksimaalne karistuse määr on liialt leebe ning kohtute praktika loomapiinajate karistamisel veelgi leebem ja ebaühtlane.
Kehtiv sanktsioonimäär ei ole proportsioonis looma julma kohtlemise tegude ohtlikkusega ning KarS §-is sätestatud süüteo eest määratav maksimaalne karistus peab olema kuni 3 aastat vangistust.
Looma julm kohtlemine on tõsine seaduserikkumine, mille eest määratud karistus peab olema piisavalt range, et hoida ära tema ja teiste võimalike väärkohtlejate samasugune käitumine edaspidi. Mitmed uuringud on näidanud, et loomade suhtes kuritegusid toime pannud isik asub kergekäeliselt kuritegusid toime panema ka inimeste suhtes.
- Meeste peenise vormid ja suurused
- Videokogu Sissejuhatuseks Veganlus on sageli ajendatud empaatiast teiste elusolendite vastu, kes on võimelised tundma valu ja emotsioone, ning soovist käia nendega ümber eetilisel viisil.
- Hunt – Vikipeedia
- Tänu Loomaaiast üldiselt Eestis, nagu enamikus pärast Esimest maailmasõda iseseisvunud riikides, jõuti kultuuri ja majanduse arengus loomaaia loomiseni alles Teise maailmasõja eelõhtuks, kuigi arutelu selle vajalikkuse üle algas siin kohe omariikluse väljakuulutamise järel.
- Mis suurus paksus liige on normaalne
- Suurulukid Väikeulukid Jahilinnud Materjalid Ulukiks nimetatakse metslooma, looduses vabalt elavat imetajat või lindu.
Ebaühtlane ja leebe karistuste määramine on riivanud oluliselt avalikkuse õiglustunnet ning toonud kaasa ka avalikkuse hukkamõistu õiguskaitseorganite tegevusele.
Loomade väärkohtlejatele õiglase karistuse tagamiseks on vajalik sanktsioonimäärade muutmine. Looma julma kohtlemise kuritegu tuleks muuta karistatavaks ka Blogid liikme suurenemisel arvestades, et sageli on pikemaajalist looma söögi ja joogi ning vajaliku hooleta jätmist käsitletud ettevaatamatu teona ning näljutatud loomade omanikud jäävad seetõttu tihiti karistuseta.
Õigusselguse huvides tuleb sisustada ka looma julmal viisil kohtlemise mõiste KarS § lg 1 p 3arvestades, et kehtival kujul võimaldab norm erinevat tõlgendamist nt mitmeid kuid näljutatud looma kohtlemist on üks kohtu koosseis pidanud julmaks, asudes seisukohale, et KarS § koosseis on täidetud, kuid teine koosseis leidis, et tegemist on väärteoga ehk looma suhtes lubamatu teoga.
Ühe võimalusena saab KarS § täiendada ja sätestada, et koosseisu täidab ka looma suhtes lubamatu teo toimepanemine nii piinaval kui julmal viisil arvestades, et praktikas on asutud õiguskaitseorganite poolt eristama looma julma kohtlemise mõttes piinavat viisi ja julma viisi ning leiti, et piinav viis ei ole julma viisiga hõlmatud.
Kriminaalmenetlustes loomade kaitset tagava regulatsiooni kehtestamine Kehtiv õigus annab õiguse vaidlustada ka looma väärkohtlemisega seotud kriminaalmenetluse algatamata jätmist või lõpetamist üksnes kannatanul või tema esindajal, Millistel loomadel on suur liikme suurused looma ennast kannatanuna meie Mees liige, kes paksus ei käsitleta.
Kannatanuks loetakse isik, kes on looma omanik. Olukorras, kus kuriteo objektiks on hulkuv loom st omanikuta loom või toimub looma väärkohtlemine looma omaniku poolt, on tegelik kannataja üksnes loom ise.
Suures osas ongi praktikas looma julm kohtlemine põhjustatud just loomaomaniku poolt ning seega võib põhjendamatult jääda ning jääbki menetluste lõpetamisel või algatamata jätmisel ebaõiglus karistamata kannatanu kaitseõiguse teostamine pole võimalik.
Loomi puudutavate süütegude lahendamine ning isikute karistamise saavutamine ei ole prioriteediks ning menetlused on sageli uurimisasutustele ebamugavad ja soovimatud.
Navigeerimismenüü
Seetõttu on mitmeid menetlusi lõpetatud või jäetud algatamata põhjendamatult ja kergekäeliselt. Kehtiv õigus tagab küll loomaomanike kaitse looma kui asja ja vara osas, kuid ei võimalda kaitsta tegelikku kannatajat — looma kui elusolendit. Tuleb rõhutada, et ka juhtudel, kus omanik ei ole looma julmalt kohelnud ning teo toimepanija on keegi teine, ei soostu loomaomanikud ka neil juhtumitel ise teadmiste puudumise, hoolimatuse või majanduslikel kaalutlustel looma õiguste eest seismast ja kaebust esitamast.
Regulatsiooni muutmine peab tagama loomade kui tegelike kannatanute kaitseõiguse süüteomenetluses igal juhtumil — nii olukordades kus loomal omanik puudub, süüteo toimepanija on ise looma omanik kui olukordades, kus loomal omanik olemas.
Näiteks Šveitsi Zürichi kantoni õiguskorras on julma kohtlemise ohvriks langenud loomale tagatud inimesest kannatanuga samaväärne õiguspositsioon. Nimelt sätestab Zürichi kantoni loomakaitseseaduse, et loomakaitseseaduse rikkumise tagajärjel algatatud süüteomenetluses teostab kannatanu õigusi kantonis loomakaitse eest vastutava asutuse ja kantoni valitsuse poolt ühiselt loomakaitseorganisatsioonide ettepanekul ametisse nimetatud advokaat. Seejuures on Veterinaaramet kohustatud teavitama loomakaitseadvokaati talle esitatud loomakaitseseaduse rikkumise teadetest ning prokuratuur on kohustatud loomakaitseadvokaadi kaasama loomakaitseseaduse rikkumise tunnustel algatatud eeluurimismenetlusse.
Seejuures kuuluvad loomakaitseadvokaadile kõik menetlusõigused, mis inimesest kannatanu esindajalegi. See, kas otstarbekam on luua Eestis eraldi loomakaitseadvokaadi institutsioon või võiks kannatanu õigusi teostada loomakaitseorganisatsioon advokaadi kaudu igal üksikjuhtumil eraldi, on kaalumise küsimus ning sõltub ilmselt erinevatest sotsiaalsetest, majanduslikest jm faktoritest. Igasse politseiprefektuuri loomade väärkohtlemisega tegeleva üksuse loomine Täna puuduvad politseiprefektuurides loomadega seotud juhtumitele spetsialiseerunud ametnikud.
Oleme arvamusel, et politseiametnik, kes tegeleb loomadega, peaks olema saanud asjakohase väljaõppe või koolituse ning olema asjassepuutuvast süsteemist täpsemalt teadlik nt nii nagu noorsoopolitseinik on spetsialiseerunud laste ja noortega seotud juhtumitele.
Sissejuhatuseks
Meie praktika näitab, et politseiametnikud ei tea tihti, kuidas olukorraga tegeleda, sh kelle poole pöörduda, kelle poole abivajajat vajadusel suunata ega sedagi, et juhtumit peaks politsei ise menetlema. Pole harvad juhtumid, kus loomade väärkohtlejatest teatajad suunatakse politsei enda poolt loomakaitseorganisatsioonide poole kuigi politsei peaks juhtumi menetlusega tegelema ise.
- Loomaaiast - Tallinna loomaaed
- Eetika - sidrunigatee.ee
Üksuse loomine tagaks ilmselt ka senisest tihedama ja selgema koostöö omavalitsuste, varjupaikade ja mittetulundusühingutega ning pideva teadlikkuse valdkonnaalastest õigusaktidest. Üksuse loomine aitaks muuhulgas tagada efektiivsemalt kontrolli loomapidamise keelu järgimise üle. Veterinaararstidele lemmiklooma väärkohtlemise kahtlusest teatamise kohustuse kehtestamine Väga paljud väärkohtlemise juhtumid veterinaaride töölaualt kuhugi edasi ei jõua.
Veterinaaril võib tekkida kahtlus looma väärkohtlemises, kuid sellest ei pruugita teavitada järelevalveasutusi või loomakaitseorganisatsioone. Looma Millistel loomadel on suur liikme suurused regulatsiooni muutmine Hetkel võimaldab kehtiv õigus otsustada omanikul teataval määral äravõetud looma saatuse üle. Looma väärkohelnud isikule, olgugi, et omanik, ei peaks andma võimalust korraldada temalt ära võetud looma võõrandamine või hukkamine.
Looma äravõtmise eesmärk on tema heaolu tagamine ning väärkohtlejast loomaomanikust eraldamine.
Küll aga ei täida kehtiv regulatsioon nimetatud eesmärki. Lisaks pikendab praegune regulatsioon tarbetult menetlust ning loomale uue kodu otsimise aega.
Manner on ümbritsetud Lõuna-Jäämeregamida kõik geograafid ookeanina ei tunnusta. Seetõttu võib sama hästi väita, et Antarktist ümbritsevad VaikseAtlandi ja India ookeani lõunapoolsed osad või maailmamere lõunapoolsed veed. Mandri kogupindala on 14,0 miljonit ruutkilomeetrit, millega ta on kontinentide hulgas eelviimasel kohal Austraalia on väikseim. Rannajoone pikkus on ligi 17 km [1] ja sellele on iseloomulikud mitmesugused jäämoodustised. Kui kogu see jää sulaks, siis tõuseks maailmamere pind umbes 61 m võrra.
Samuti ei peaks äravõetud loomi andma üle kohalikule omavalitsusele. Tegemist on nii või teisti riikliku kohustusega, millega seotud kulud tuleb kanda riigil ning omavalitsusel puudub mistahes otsustuspädevus seoses äravõetud loomadega.
Omanikult ära võetud looma omavalitsusele üleandmise kohustus on tarbetu bürokraatlik protsess, mis tegelikult aeglustab menetlust ja milleks puudub sisuline vajadus. Äravõetud loom tuleks toimetada korrakaitseorgani poolt vahetult varjupaika ning korrakaitseorgani kohustuseks peaks olema korraldada looma varjupaigas pidamine seni kuni looma saab anda üle uuele omanikule või kuni loomale tuleb teostada eutanaasia.
“AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks”
Lisaks peaks looma äravõtmise õigus peaks olema ka politseiametnikul, arvestades, et praktikas on juhtumeid, kus Veterinaar- ja Toiduameti tööaeg on läbi või on nädalavahetus ja väärkoheldud loomaga tegeleb tegelikult politsei.
Politsei on praktikas kas lõpetanud juhtumiga tegelemise või pidanud sellistes oludes võtma ühendust vabatahtlike ühendustega ning halvas seisus looma äravõtmiseks on looma omanikul soovitatud oma loomast kirjalikult loobuda ühingu kasuks. Selline situatsioon ei pruugi alati toimida omanik keeldub looma loovutamast ning loom ei pruugi abi saada ja ta jäetakse ikkagi omaniku meelevalda. Samas ei ole ilmselgetel looma väärkohtlemise juhtumitel nt looma on vigastatud, loom on oma väljaheidete sees ja ei liigu jne vajadust, et olukorraga peaks tingimata tegelema veterinaari haridusega ametnik ning vastav looma äravõtmise otsustuspädevus peaks olema vahetult ka politseiametnikul.
Loomapidamisõiguse äravõtmise määra pikendamine, keelu laiendamine looma väärkohtlejaga ühes elukohas elavatele isikutele Kehtiv õigus võimaldab võtta lisakaristusena isikult mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluva looma pidamise õiguse ära kuriteo korral kuni viieks aastaks ning väärteo korral kuni kolmeks aastaks. Sageli on loomade väärkohtlejad loomaomanikud, kes on pannud selliseid tegusid toime ka varasemalt.
Seetõttu peab vastav lisakaristuse määr olema pikem. Samuti tuleb muuta KarS-i selliselt, et loomapidamisõiguse äravõtmist saab sarnaselt juhtimisõiguse äravõtmisele rakendada ka põhikaristusena väärteo toimepanemise eest.
Soovime pikendada loomapidamisõiguse äravõtmise määrasid väärteo korral kuni viie aastani ja kuriteo korral kuni 15 aastani, teatud juhtumitel kehtestada eluaegse loomapidamiskeelu. Lisaks leiame, et loomapidamiskeeld peaks laienema ka looma väärkohtlejaga samas leibkonnas elavatele perekonnaliikmetele, et välistada juhtumeid, kus looma võtab samas elukohas elav väärkohtleja elukaaslane, sugulane. Praktikas rakendatakse loomapidamisõiguse äravõtmist vähe ning väärteomenetlustes teadaolevalt äravõtmisi ei tehtagi.
Loomadevastaste kuritegude ignoreerimine ja julmuse tolereerimine riigivõimu poolt peab lõppema!
Koos regulatsiooni muutmisega on äärmiselt oluline tagada loomapidamise õiguse äravõtmise jõustamine praktikas ning Millistel loomadel on suur liikme suurused sanktsioone nende suhtes, kes loomapidamise keelust kinni ei pea. Loomadega suguühenduse keelamine ja sellise teo kriminaliseerimine Zoofiilia ehk sodoomia on seksuaalne hälve, mille korral on inimese sugutung suunatud loomadele. Zoofiilid on loomade väärkohtlejad, kelle tegevus peaks sõnaselgelt olema taunitav ka seadusandluses.
Loomakaitseseaduses ei ole aga sõnaselgelt sätestatud keeluna ega karistusseadustikus karistatav suguühendus loomaga. Suguühendus loomaga peab olema karistatav kuriteona ning keelustada vastav tegevus peab eraldi olema loomakaitseseaduses keelatud sarnaselt loomade sunniviisilise söötmise keeluga vt loomakaitseseaduse § 4 lg 3.
Kui selline tegevus ei ole ühemõtteliselt ja sõnaselgelt karistatav ja keelatud, siis jääb alati ruumi sellistele tõlgendustele, mille kohaselt loomaga suguühendusse astumine ei kujuta endast looma julma kohtlemist. Loomaga suguühendusse astumine on looma väärkohtlemine ja peaks ainuüksi seetõttu olema karistatav. Enamikes Ameerika Ühendriikide osariikides on suguühendus loomaga keelatud ning kriminaalkorras karistatav. Mujal maailmas on sõnaselge zoofiilia keelustamise vajadus tulenenud enamasti konkreetsetest juhtumitest, kus loomaga suguühendusse astumise tagajärjel on loomale põhjustatud kannatusi.
Mitmed teistes riikides veterinaararstide kaasamisel tehtud uuringud kinnitavad, et märkimisväärselt suur osa veterinaari juurde toodud loomi kannatab seksuaalse väärkohtlemise all. Näiteks Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis tingis sellise keelu olukord, kus kannatajaks oli hoopis inimene loomaga suguühendusse astunud inimene suri sisemiste vigastuste tõttu.
Üleriigilise metsarahu sh erametsades kehtestamine loomade ja lindude pesitsusperioodil alates Raierahu kehtestamine tagab lisaks loomakaitseseadusele ka looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide täitmise sh pesitsusaegne häirimise keeld.
Related Posts
Lisaks ei ole seni kehtestatud raierahu periood ka riigimetsades piisav, arvestades, et aktiivseimad Peenise suurus rahulik ja loomade pesitus- ja poegimisajad ning järglaste üleskasvatamise ajad jäävad ajavahemikku Sel põhjusel peaks olema raierahu ajaga hõlmatud kogu kevade ja suve periood.
Tuleb märkida, et loomade ja lindude häirimist ja hukkumist põhjustavad lisaks raietöödele ka muud suuremahulised tegevused metsades — sh muu majandustegevus, sõjalised õppused.
Sel põhjusel peab olema keelatud igasugune selline suuremahuline tegevus, mis häirib märkimisväärselt loomi ja linde nende pesitus- ja poegimisaegadel ning poegade üleskasvatamise ajal. Riikliku metsloomade taastuskeskuse-haigla ja tugipunktide loomine. Kõikide abitus olukorras olevate loomaliikide sh suurulukite ravimine ja rehabiliteerimine Metsloomade eduka taastusravi eesmärk on ravida ning tagasi loodusesse vabastada erinevatel põhjustel hätta sattunud metsloomi ning see on osa üldisest loodushoiust.
Eestis puudub täna riigi poolt loodud koht vigastada saanud või haigete metsloomade professionaalseks ravimiseks sh haiguste diagnoosimiseks ja rehabiliteerimiseks ning enamasti on metsloomade ravi korraldamine ja rehabiliteerimine otseselt vabatahtlike ühingute õlul ning saab toimuda vaid juhul, kui vabatahtlikul ühendusel on olemas vastav võimekus ja koostöö veterinaaridega.
Tihti jäävad viga saanud loomad paraku surema ja abi ei saa. Tuleb nentida, et suur-ulukite, sh kiskjaliste abistamine ja rehabiliteerimine on seejuures olematu. Keskkonnaagentuuri suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskava [1] kohaselt alates Oleme arvamusel, et see juhend ei ole kooskõlas õigusaktidega.
Kava kohasel ongi suurkiskjatest rehabiliteeritud kõige enam karusid, kuna talipesas olevad emakarud jätavad oma väikesed pojad inimesepoolse häirimise korral maha.
Juhime tähelepanu, et Eestis on karupoegade rehabilitatsioon toimunud aastatel — ning kokku on selle aja jooksul rehabiliteeritud umbes 40 karu ning neist enamus Seega rehabilitatsiooni vajadus on ilmne ja abivajajate hulga kahenemist pole alust arvata, arvestades, et teated talipesast leitud karupoegade kohta on suurenenud ning tihti just raietööliste tegevuse tõttu on ema talipesast lahkunud ja pojad maha jätnud. Oskamatu rehabilitatsioon inimpelglikkuse säilitamise suutmatus ja teadmiste-oskuste puudumine ei saa aga olla rehabiliteerimisest keeldumise põhjuseks.
Probleemiks on lisaks eelnevale ka see, et loodusest eemaldatud loomi ei lasta tihti loodusesse tagasi ning nende edasine elu korraldatakse loomaaias või loomapargis ning põhjuseks on sageli professionaalsete rehabiliteerimise võimaluste puudumine ei suudeta säilitada looma inimpelglikkust.
Peame õigeks, et ennekõike tuleb luua loomale võimalus loodusesse tagasi saamiseks, mitte korraldada looma edasine elu loomaaias.
- Ulukid | Eesti Jahimeeste Selts
- Antarktis – Vikipeedia
Metsloomade rehabilitatsiooni eesmärk ei ole ega saa olla metsloomade inimestest sõltuvateks muutmine. Riigil on otsene kohustus haigete ja viga saanud metsloomade elujõulisuse taastamiseks ja rehabiliteerimiseks ning seda sõltumata liigist, samuti isendi kaitse alla kuulumisest. Viga saanud ja rehabiliteerimiseks kõlbulike loomade hulk on suur ning täna tegutsevad ühingud ei suuda vajalikus määras teatud liikidele üldse mitte abi osutada põhjuseks nii ressursside, teadmiste, oskuste, kui professionaalsete koostööpartnerite puudus.
Vajadus riikliku ja aktiivselt tegutseva taastuskeskuse-haigla järele on sel põhjusel pakiline.
Seejuures peab olema Millistel loomadel on suur liikme suurused ravimine võimalikult looma leiukohale probleemile lähedal, mis tähendab, et riigi poolt tuleb luua asjakohased kohalikud tugipunktid. Oleme seisukohal, et vabatahtlikel ühendustel peaks olema metsloomade ravimisel ja rehabiliteerimisel pigem abistav roll ning põhiline tegevus peab olema korraldatud riiklikus keskuses-haiglas.