Liikme 7 suurus,

Korteriühistut lõpetava majanduskava kehtestamine Kohus otsustab korteriühistut lõpetava majanduskava kehtestamise ning korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamise, samuti korteriomandeid koormavate piiratud asjaõiguste lõpetamise või ülekandmise avatavasse kinnisasja registriossa, kui kõiki asjaolusid arvestades ei ole maksevõimet taastava majanduskava kehtestamine võimalik. Revisjonikomisjoni koosoleku pidamine 1 Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa kõik komisjoni liikmed. Liikmete poolt mahaunustatud esemeid hoitakse Spordiklubis 30 päeva. Avaldusele tuleb lisada eriomandi lõpetamise kokkuleppe ärakiri. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Kutseeksami eesmärk 1 Kutsekomisjon kontrollib, kas kutse taotleja kogemused, teoreetilised teadmised ja oskused teadmisi kasutada vastavad taotletavas patendivoliniku kutsetegevuse valdkonnas patendivolinikule esitatavatele tavapärastele nõuetele.

1. Kuidas suurendada peenise 1 sentimeetri kohta
2. Põhikiri – Patendivolinike Koda
3. Suurendada risti

Korteriühistu põhikiri 1 Korteriühistul võib olla põhikiri. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut. Korteriühistu asukoht ja tegevuskoht 1 Korteriühistu asukoht on tema juhatuse asukoht.

Kui korteriühistul ei ole juhatust, on korteriühistu asukoht korteriomandite asukoht. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § teises lauses sätestatut ei kohaldata. Korteriühistu asukoht peab dokumentides olema märgitud juhul, kui see erineb korteriomandite asukohast.

EXAMEN

Korteriomanike üldkoosolek 1 Käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1—5, §-des 20 ja§ 21 lõigetes 6—9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.

Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 1 Korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Hääletusprotokolli kantakse: 1 korteriühistu nimi ja asukoht; 2 protokollija nimi; 3 vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed; 4 otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu; 5 muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.

Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja Liikme 7 suurus korteriomaniku poolt. Hääleõigus üldkoosolekul 1 Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle.

Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks.

Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata. Sel juhul peavad korteriühistu ja korteriomaniku vahelised tehingud olema kirjalikud või tuleb viivitamata vormistada korteriomaniku allkirjastatud dokument tehingu oluliste tingimuste kohta.

SIHTASUTUS KALEVIPOJA KODA PÕHIKIRI

Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult õigust osaleda üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära. Uue üldkoosoleku kokkukutsumine 1 Kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Juhatus 1 Juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut.

Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 26 lõigetes 2—3 ning §-des 27—29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut.

Põhikirjaga võib ette näha käesolevas lõikes sätestatust Liikme 7 suurus juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära. Juhatuse asendusliikme määramine 1 Korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist. Valitseja juhatuse liikme vastutus 1 Kui valitseja on tekitanud oma kohustuste rikkumisega kahju korteriühistule ja korteriühistu ei saa oma nõudeid rahuldada valitseja vara arvel, vastutab korteriühistule tekitatud kahju eest ka isik, kes oli valitseja juhatuse liige kahju tekkimise ajal.

Valitseja juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et nii valitseja kui ka tema ise valitseja juhatuse liikmena on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Majahaldur 1 Valitseja peab määrama iga oma esindatava ja juhitava korteriühistu jaoks füüsilise isiku edaspidi majahaldurkes tegeleb valitseja ülesannete täitmisega selles korteriühistus. Korteriühistu organi otsuse kehtetus 1 Liikme 7 suurus korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud.

Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut. Eri avaldused sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse. Korteriomaniku õigused 1 Korteriomanikul on õigus: 1 kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga; 2 kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.

Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.

Korteriomaniku kohustused 1 Korteriomanik on kohustatud: 1 hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2 taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3 võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamine 1 Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Otsuse täitmise nõudmine 1 Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel.

Sisekorra eeskirjad

Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Tavapärane valitsemine 1 Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.

Laenu võtmine 1 Laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.

Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingud 1 Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Olulised ümberkorraldused ja hoone taastamine 1 Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.

Kaasomandi eseme ajakohastamine Kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.

Küpsiste eelistused

Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel 1 Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Majanduskava 1 Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: 1 ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2 korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3 korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4 reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; 5 kütuse, soojuse, vee- ja Liikme 7 suurus ning elektri prognoositav kogus ja maksumus.

Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamine 1 Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Korteriomandi omandaja vastutus 1 Korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest.

Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Korteriühistu pandiõigus 1 Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile edaspidi korteriühistu pandiõigus. Kui korteriühistul on kohustus esitada majandusaasta aruanne korteriühistute registrile, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus registrile esitatud majandusaasta aruande järgi.

Kui käesoleva seaduse § 41 lõike 2 kohaselt on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse pandiõiguse suurus selles osas majanduskavas sisalduva prognoosi järgi.

Korteriomaniku õigus saada teavet 1 Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Korteriomaniku kohustus anda teavet 1 Liikme 7 suurus on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi.

Muu isiku õigus saada teavet Kui korteriomand on koormatud piiratud asjaõigusega, on piiratud asjaõiguse omajal õigus saada korteriühistult teavet korteriomaniku majandamiskulude võlgnevuse suuruse ja selle tekkimise aluste kohta.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (lühend - KrtS)

Liikme 7 suurus Korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek. Järelevalve Järelevalvele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-s 34 sätestatut.

Raamatupidamine 1 Juhatus korraldab korteriühistu raamatupidamist. Sellisel juhul kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Majandusaasta aruanne 1 Kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 1—4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

Kui audiitorkontroll on kohustuslik, esitatakse aruanne koos vandeaudiitori aruandega. Pankrotiseaduse kohaldamine Korteriühistu maksejõuetuse korral kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Ajutise majanduskava kehtestamine 1 Halduri ettepanekul otsustab kohus ajutise majanduskava kehtestamise.

Ajutine majanduskava peab tagama vähemalt pankrotimenetluse kulude katmise ja korteriomandite tavapärase valitsemise kuni käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud majanduskava kehtestamise otsustamiseni. Majanduskava kehtestamine 1 Pärast Liikmete suurus on suurim kaitsmist otsustab kohus halduri ettepanekul korteriühistu majanduskava kehtestamise korteriühistu maksevõime taastamiseks edaspidi maksevõimet taastav majanduskava või korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamiseks edaspidi korteriühistut lõpetav majanduskava.

Korteriühistut lõpetava majanduskava kehtestamise määruse peale võib määruskaebuse esitada ka korteriomandit koormava piiratud asjaõiguse omaja. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

Maksevõimet taastava majanduskava kehtestamine 1 Kohus otsustab maksevõimet taastava majanduskava kehtestamise, kui kõiki asjaolusid arvestades on korteriühistu maksevõime taastamine mõistliku aja jooksul võimalik. Kohus arvestab majanduskava kehtestamise otsustamisel kõiki asjaolusid, Videoharjutused liikme laiendamiseks korteriomandite tähendust korteriomanike jaoks, korteriomanike maksevõimet ja maksejõuetuse Liikme 7 suurus põhjusi.

Korteriühistut lõpetava majanduskava kehtestamine Kohus otsustab korteriühistut lõpetava majanduskava kehtestamise ning korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamise, samuti korteriomandeid koormavate piiratud asjaõiguste lõpetamise või ülekandmise avatavasse kinnisasja registriossa, kui kõiki asjaolusid arvestades ei ole maksevõimet taastava majanduskava kehtestamine võimalik.

Korteriomandite ja korteriühistu Liikme 7 suurus viisid 1 Korteriomandid ja korteriühistu Liikme 7 suurus korteriomanike vahel sõlmitud eriomandi lõpetamise kokkuleppega või korteriomandite omaniku otsusega. Eriomandi lõpetamine kokkuleppega 1 Korteriomanikud võivad kokkuleppega otsustada korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamise.

Eriomandi lõpetamise nõudmine 1 Korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmise nõudmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 9 eriomandi kokkuleppe muutmise kohta sätestatut. Korteriomandite registriosade ja korteriühistu registrikaardi sulgemine 1 Avalduse kanda korteriühistu likvideerimine registrisse esitab korteriühistu korteriühistute registri pidajale.

Avaldusele tuleb lisada eriomandi lõpetamise kokkuleppe ärakiri. Pärast avalduse saamist edastab kinnistusraamatu pidaja avalduse korteriühistute registri pidajale. Suletud registriosade andmed kantakse Liikme 7 suurus registriosa vastavatesse jagudesse.

Korteriühistu registrikaardi võib sulgeda pärast korteriühistu likvideerimist. Korteriühistu registrikaardi sulgemise kanne tehakse viivitamata pärast korteriomandite registriosade sulgemise kande tegemist. Korteriomandite lõpetamine omaniku avalduse alusel 1 Isik, kellele kuuluvad kõik Liikme 7 suurus, võib kinnistusraamatu pidajale esitatava kinnistamisavaldusega lõpetada eriomandid ja korteriühistu.

Eriomandid lõpevad kande tegemisega kinnistusraamatusse. Korterihoonestusõigus 1 Kui hoonestusõigus kuulub mõtteliste osadena mitmele isikule, võivad hoonestajad kokku leppida selles, et igal kaasomanikul tekib eriomand eluruumile või mitteeluruumile hoonestusõiguse oluliseks osaks olevas või hoonestusõiguse alusel ehitatavas hoones ja luuakse korterihoonestusõigused.

Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 8 sätestatut. Koormatud kinnisasja registriossa tehakse kanne selle kohta, et hoonestusõigus on jagatud korterihoonestusõigusteks.

Registri pidamine 1 Korteriühistute register edaspidi register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.