Kas liikme suurus soltub geneetika, Populatsioonigeneetika – Vikipeedia

Kuid otseses vastuolus selle algelise korrelatsiooniga on asjaolu, et ainult mõned aju osad on kognitiivse funktsiooni lahutamatud. Geenide ülekanne sisaldab hübriidorganismide teket ja horisontaalset geeniülekannet. Geenitriivi rolli evolutsiooni mõjutava jõuna on kritiseerinud John H.

Juhusest sõltuv seos teiste geenidega, mis on valiku all, ei ole sama, mis valimiviga ning seetõttu nimetatakse seda aheldatuse tasakaalutusekset eristada viimast geneetilisest triivist [9].

The Great Gildersleeve: Jolly Boys Election / Marjorie's Shower / Gildy's Blade

Kontseptsiooni ajalugu[ muuda muuda lähteteksti ] Geenitriivi kontseptsiooni tutvustas esmakordselt Sewall Wrightkes kuulus ühtlasi populatsioonigeneetika rajajate sekka. Ta kasutas esmakordselt sõna "triiv" drift Veidi hiljem, kuid siiski veel samal aastal, kasutas Wright seda mõistet juba viitamaks täiesti juhuslikele protsessidele või valimivea tõttu tekkida võivatele muutustele. See sai tuntuks kui "Sewall-Wrighti efekt", kuigi Wrightile endale säärane nimi päris meeltmööda ei olnud — ta eelistas ise "juhuslikku triivi" drifting at random.

Tehnilise terminina, märkimaks stohhastilist protsessi, leidis "triiv" aga peatselt laialdast kasutust [27]. Ta tutvustas kohasuse maastiku adaptive landscape ehk fitness landscape kontseptsiooni, mille puhul võivad ristumine ja geenitriiv väikestes populatsioonides neid kergelt kohasuse küngastelt adaptive peaks ära tõugata, võimaldades seetõttu looduslikul valikul neid uute kõrgema kohasusega geenikombinatsioonide suunas lükata [28] seda võib näitlikustada kõrvaloleva joonise abil, kus A tähistaks ühte lokaalset kohasuse maksimumi.

Geenitriiv

Kui populatsioon kalduks antud maksimumilt piisavalt palju kõrvale, siis võib ta selle tulemusena liikuma hakata ka hoopis kõrgema kohasusega geenikombinatsioonide suunas B.

Wright pidas väikeseid populatsioone looduslikule valikule enam meelepäraseks, kuna "inbriiding on nendes piisavalt intensiivne, loomaks geenitriivi kaudu uusi integreeruvaid süsteeme, aga samas mitte liiga intensiivne, et põhjustada juhuslike mitteadaptiivsete geenide fikseerumist.

Nendel kahel mõõdikul põhineva kognitiivse paremuse väitmine on seetõttu inimeste jaoks võimatu Seetõttu töötati välja veel üks mõõdik, mida nimetatakse entsefaliseerimise kvoodiks EQ ; see on üsna sarnane aju ja keha massi suhtega, välja arvatud see, et võetakse arvesse teatud allomeetrilisi ja skaalategureid, mis seovad suurust, keha kuju, funktsiooni, käitumist ja anatoomiat.

Aju eeldatava suuruse baasjoone loomiseks kasutati suurt hulka võrdlusliike, arvestades, kui suur osa keha kaalust ja ajust koosneb lahjast lihasest puhta massi suhtes. Hea näide sellest on veeimetajad, näiteks vaalad või delfiinid, kelle ajus võib olla rohkem rasvaseid gliiarakke, mis toimivad külmas keskkonnas isolatsioonina, et tagada aju muude osade korralik toimimine.

Inimeste EQ osas on meil aju, mis on umbes 6—7 korda suurem kui teiste sarnase kehamõõduga imetajate puhul oodata.

Võrdluseks võib öelda, et elevandi aju on ainult umbes 1,4 korda suurem kui sarnase suurusega looma puhul oodata.

Geneetiline triiv vs.

Tegelikult on selle mõõdiku kasutamisel inimestel kõigi liikide kõrgeim intelligentsuse tase, kuid nagu näeme järgmises jaotises, on selle meetodi kasutamisel palju muid kaalutlusi. Inimeste kahe erineva aju võrdlemiseks on olemas mitmekesisem ja mõõdetavam muutujate vahemik.

Populatsioonigeneetika

Enamik inimesi on teadlikud intelligentsuse kvantiteedist IQmis on intelligentsuse jaoks enam kui sajandi jooksul levinud mõõdik. Põhimõtteliselt on see test, mis mõõdab teie õppimisvõimet ja analüüsib mitmeid üldisi valdkondi, nagu ruumiline arutluskäik, analüütiline mõtlemine ja lühiajaline mälu.

Seda usaldati suuresti kui kehtivat mõõtevahendit aastakümneid, kuid viimastel aastatel on selle usaldusväärsus kahtluse alla seatud, kuna see ei võta arvesse keskkonna- ja kultuuritegureid, mis võivad mõnda inimest mõjutada.

Lihtsamalt öeldes ei võeta selles arvesse hariduse kättesaadavust, geneetilisi tegureid, haridusega seotud kultuurinorme, sotsiaalmajanduslikke tasemeid.

Kas aju suurus on oluline?

Emotsionaalset intelligentsust peetakse sageli IQ täiendavaks mõõtmiseks. Inimese emotsionaalne jagatis EQ, mitte segi ajada entsefaliseerimise kvoodiga on mõeldud mõõtma inimese võimet oma emotsioone tuvastada, töödelda, analüüsida, reageerida, väljendada ja kontrollida.

Geenisiire ja -ülekanne[ muuda muuda lähteteksti ] Geenisiire ehk geenivool on geenide vahetus populatsioonide ulatuses, mis on üldjuhul samast liigist.

• Geenisiire ja -ülekanne[ muuda muuda lähteteksti ] Geenisiire ehk geenivool on geenide vahetus populatsioonide ulatuses, mis on üldjuhul samast liigist.
• Geenitriiv – Vikipeedia
• Viimane sõna Inimestel on tüütu soov olla parem.
• Dick paksusega ja pikkus

Geenide ülekanne sisaldab hübriidorganismide teket ja horisontaalset geeniülekannet. Sisseränne võib muuta alleelisagedusi ja tuua uut geneetilist variatsiooni populatsiooni. Väljaränne seevastu võib mitmekesisust vähendada.

Reproduktsioonibarjäär [ muuda muuda lähteteksti ] Populatsioonide laienedes tekib olukordi, kus keskkonna erinevuse tõttu hakkavad äärealadel lahknema uued liigid.

Kui geenivool on piiratud mäestike, suurte veekogude või pikkade distantside tõttu, siis pika aja möödudes ei pruugi enam erinevatelt aladelt pärit isendid järglasi saada.