Suurema liikme kahju.
Riigikohtu üldkogu otsustas 3. Samuti kohaldub see põhimõte ÄS § lg-s 3 sätestatud nõude maksmapaneku võimalikkuse ja nõude ulatuse hindamisel. Kui sa just kuritahtlikult ettevõtte ja võlausaldajate raha kõrvaldanud ei ole ega teadlikult oma kohustusi pole rikkunud, ei tule keegi su isikliku vara kallale. Seega ei ole olukorras, kus aastaaruanne kinnitatakse hiljem, vaja võtta arvesse ühingu hilisemat majandusseisu ega muid asjaolusid. Kui tahad, siis võid juba ettevõtte tegevuse ka päris ära lõpetada.
Juhatuse liige peab käituma hoolsalt ja mõistlikult, kaitstes ettevõtte huve. Suurema ettevõtte palgalise juhatuse liikme vastutus tähendab tavaliselt seda, et kui ta saavutatud eesmärke ei täida, lastakse ta töölt lahti.
Väikeettevõtjal seda luksust ei ole, ise otsustad, ise annad selle otsuse täitmisel endast parima ja ennast vallandada ei saa. Kui tahad, siis võid juba ettevõtte tegevuse ka päris ära lõpetada.
Ave-Ly Kõuts: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu
Millal peab juhatuse liige ise maksma hakkama? Teatud juhtudel võib Maksuamet nõuda juhatuse liikmelt vastutusotsuse abil ettevõtte maksuvõlgade tasumist, aga selle eelduseks on juhatuse liikme tahtlik oma kohustuste rikkumine ja selle rikkumise tõendamine Maksuameti poolt.
Juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees ÄS § lg-s 3 sätestatud vastutuse kohaldamiseks jagunemisel osaleva ühingu juhatuse liikme suhtes peab juhatuse liige esmalt olema rikkunud oma kohustust jagunemisega seotud toimingute tegemisel, teiseks peab ühingu võlausaldajal olema tekkinud kahju VÕS § lg 1 ja kolmandaks peab juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine peab seejuures olema süüline. Jaguneva äriühingu juhatuse liige, kes jätab võlausaldajatele jagunemisest teatamata, võib seega iseenesest vastutada ÄS § lg 3 alusel võlausaldajale sellega tekitatud kahju eest.
Tavalise äririski realiseerumise korral sellist asja siiski ette ei võeta. Juhatuse liikme isiklik vastutus tuleb kõne alla eeskätt ettevõtte pankroti korral ja siis kahel erineval alusel: Pankroti avalduse esitamine Juhatuse liige on kohustatud õigeaegselt esitama kohtule pankrotiavalduse.
Kui seda pole tehtud või esitamisega hilineti tunduvalt, on võlausaldajal õigus nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist. Mida see täpselt tähendab, seda seadus ei sätesta.
Ettevõtte, osaniku ja juhatuse liikme vastutus
Üldise õiguse common law maades nt USA kasutatakse järgmist nelja reeglit ärilise otsuse reegli elemendid hindamaks, kas juhatus on oma hoolsuskohustust täitnud: juhatuse liige ei tohi olla oma otsuse tagajärgedest isiklikult huvitatud; otsus peab olema tehtud heas usus; piisavalt informeerituna ja ratsionaalselt uskudes, et otsus on äriühingu parimates huvides.
Kui sa just kuritahtlikult ettevõtte ja võlausaldajate raha kõrvaldanud ei ole ega teadlikult oma kohustusi pole rikkunud, ei tule keegi su isikliku vara kallale. Õigustega kaasnevad alati kohustused ja vastutus… Paratamatult kaasneb äritegevusega rohkem riske kui palgatöötajaks olemisega. See, kui aktsiaseltsile ega teisele aktsionärile ei ole veel kahju tekkinud, ei ole oluline, kuna hea usu põhimõtte vastase käitumise tuvastamiseks ei pea kahju olema juba tekkinud.
- Liikmete suuruse normid kell 13
- Liikme mootmed tavalisel seisukorras
Piisab ka nt ühingu jaoks raske tagajärje tekitamise eesmärgist. TsÜS § lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine mh lubatud selliselt, et selle teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
Jack Van Impe esitleb - 0821
Eeltoodud põhimõtetest ongi riigikohtu üldkogu 3. Eelmisel nädalal tehtud lahendi kohaselt on sellisteks erandlikeks juhtudeks olukorrad, kus juhatuse liikme rikkumist saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks.
Juhatuse liiget võib pidada tahtlikult heade kommete vastaselt käituvaks, kui oma tegevuses soovib ta õigusvastase tagajärje saabumist ning käitub tahtlikult heade kommete vastaselt.
Sealjuures ei ole tingimata vajalik juhatuse liikme soov tekitada kahju — piisab ka sellest, kui mõistlikult võib eeldada, et juhatuse liikme tegevuse tulemusel tekib tema esindatavale äriühingule kahju. Tavapäraselt tulevad siinkohal kõne alla varavastased kuriteod nagu omastamine või usalduse kuritarvitamine. Küll aga ei ole igal juhul kuriteotunnuste ilmnemisel tegemist ilmtingimata tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega tsiviilkäibe mõttes — igal üksikjuhul tuleb seda eelkirjeldatud tähenduses eraldi analüüsida.
Kohtulahendite liigitus
Tahtlik heade kommete vastane tegu on ka näiteks tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei ole oma huvide konflikti avaldanud tema tegevust kontrollivatele isikutele. Seega, kui juhatuse liige soovib käituda läbipaistvalt ja vältida hilisemaid kahju hüvitamise nõudeid, tuleb tal võimalik huvide konflikt ühingusisestele kontrollorganitele kindlasti avaldada. Sealjuures võib juhatuse liikme huvide konflikt avalduda erinevalt.
Viidatud riigikohtu üldkogu lahendis tegi juhatuse liige äriühingu esindajana tehinguid teise äriühingu huvides, olles viimasega isiklikult seotud. Näiteks ostis juhatuse liige teadlikult endaga seotud ühingult kallimalt materjale, mida oleks saanud turutingimustel teistelt müüjatelt osta palju odavamalt ning müüs teisi kaupu kolmandatest isikutest äriühingute asemel just juhatuse liikmega seotud äriühingule niivõrd odavalt, et viimasel oli võimalik edasimüüki teostades teenida vahendustasu.
Seeläbi sai juhatuse liige kui teise äriühingu tegelik juht ja kasusaaja tehingutest isiklikku kasu, samal ajal kui äriühing, mille juhatuse liikmena ta tegutses, ei olnud sellisest huvide konfliktist teadlik.