Kuidas suurendada liikme ja teie tegevusi. Piirkonnaraamat ning planeerimist ja aruandmist hõlbustavad vahendid

Arutage, millisel preesterluse või abiorganisatsiooni juhil võiks paluda nendega sõbruneda. Palvetage ja otsige inspiratsiooni. Osaühingu A lõpetamiseks likvideerimismenetluseta oleks antud vaates sobivam rakendada ühinemist, kuivõrd ühinemise käigus loetakse ühendatav ühing lõppenuks äriseadustik § lg 1. Osaniku või juba äriregistrisse kantud juhatuse liikme allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Sel juhul registrikannet ei tehta ega tagastata esitatud dokumente. Arutlege omavahelise suhte tugevuse üle.

Osaühing | Justiitsministeerium

Alates 1. Enne 1. Siiski võivad osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta.

Lisaks on selline ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka.

Mitme osaniku olemasolu korral võib esmalt koondada osalused ühe isiku kätte, misjärel on võimalik sellist ühinemismenetlust kasutada ka rohkemate osanike puhul. Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Kui üle mineva vara hulka kuulub ettevõte, siis võib vara omandav füüsiline isik muutuda ühinemise kaudu füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab. Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli.

Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus. Maksuõiguslike küsimuste kohta vt maksu- ja tolliameti kodulehelt. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma.

Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnassh edastaks dokumente vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus vt notariaadimäärustiku § Asutajad võivad volitada notarit sõlmima ühingu nimele pangas stardikonto, millele saab ilma pangakontorisse minemata osakapitali sissemakse Keskmine paksus liige mehe. Dokumentide vormistamise üldnõuded Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu.

Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad. Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja. Allkirja avaldusel võib kinnitada ka pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses või apostilliga. Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.

Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osanike koosolek 1 Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.

Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkesmittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri ettevõtjaportaalis antud asutamisnumber.

Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. Registrikande tegemiseks vajalikud dokumendid digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus, mis adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning sisaldab äriseadustiku paragrahvis nimetatud andmeid; samuti tõend riigilõivu tasumise kohta notariaalselt tõestatud asutamisleping äriseadustiku § lg 2 nimetatud andmetega ja selle lisana kinnitatud põhikiri äriseadustiku § lg 1 nimetatud andmetega avaldus võib sisalduda ka asutamislepingus.

Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras asendab notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja tüüppõhikiri vt äriseadustiku § nõukogu ja audiitorite olemasolu korral nende isikuandmete leht — nimede ja isikukoodidega, nõukogu esimehe korral, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht, lisaks aadressi ja elektronposti aadressiga ettevõtja sidevahendite numbrid eraldi lehel, lisada võib ka interneti kodulehekülje aadressi panga teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemisest või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid.

Äriseadustiku paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tuleb lisada audiitori arvamus. Juhatuse liikmed tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist oma allkirjadega teade kavandatud põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll või väljavõte protokollist, millesse on kantud registriandmete aluseks olev otsus.

Osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus peab sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv vt äriseadustiku §-d — Põhikirja Kuidas suurendada liikme ja teie tegevusi korral on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige, ühise esindusõiguse korral kõik juhatuse liikmed allkiri ei pea olema kinnitatud.

Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige n-ö ühinguga seotud isik. Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata äriseadustiku § lõiked 1—4².

Allkiri peab olema protokollil notariaalselt kinnitatud. Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nende poolt allkirjastatakse äriseadustiku § lõiked 6—7siis peab ühe osaniku allkiri olema protokollile antud eelmises lauses nimetatud viisil. Protokolli võib ka digiallkirjastada ettevõtjaportaalis. Ülalkirjeldatud korda juhatuse liikme valimise kohta ei pea järgima, kui kandeavaldusele juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks kirjutab lisaks uuele juhatuse liikmele alla ka osanik või olemasolev ja sellel hetkel juba äriregistrisse kantud ja ametis olev juhatuse liige.

Osaniku või juba äriregistrisse kantud juhatuse liikme allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Avalduse võib esitada ka digiallkirjastatult ettevõtjaportaali vahendusel. Eelmises lõigus nimetatud korda ei pea järgima ka siis, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud. Kui asi puudutab juhatuse liikme ametiaja pikendamist või juhatuse liikme tagasikutsumist, siis käib registrisse kandmine edaspidigi senisel kombel, st uued vorminõuded ei kohaldu.

Otsuseid saab teha ja kandeavaldusi esitada üldises korras vt eespool.

Please Enable JavaScript

Kui osaühingul on nõukogu, siis ei pea juhatuse liikmete valimisel eespool kirjeldatud uut korda järgima, küll tuleb aga osaühingu nõukogu liikmete valimisel arvestada teatud erisustega. Seadke eesmärke ja tehke plaane õppetundide õpetamiseks kõikidele teistele Kirikuga tutvujatele. Vaadake üle kõikide nende Kirikuga tutvujate õpetamisaruanded, kes ei tee edusamme.

Arutage, miks nad ei pea kinni kohustustest. Arutage, kuidas te kaasate preesterluse ja abiorganisatsioonide juhte, et nad saaksid Kirikuga tutvujatega sõbruneda.

Arutage teemasid, mis on ära toodud ka viiendas punktis. Seadke eesmärke ja tehke plaane, et aidata neil inimestel edeneda. Kirjutage need eesmärgid õpetamisaruande blanketile. Seadke eesmärke ja tehke plaane, et võtta ühendust ja õpetada neid, keda on soovitanud liikmed, Kirikuga tutvujad, mitteliikmed ja Kiriku peakorter.

Vaadake üle potentsiaalsete Kirikuga tutvujate blanketid. Vaadake üle kõik teile antud soovitused. Vaadake üle kontakteeritavad, kellega te ei ole veel ühendust võtnud. Seadke eesmärke ja tehke plaane, et võtta nädala jooksul ühendust nii paljude soovitatutega, kui võimalik — eelistatavalt kõikidega. Kui vähegi võimalik, siis peaks kontakteeritavatega, keda Kiriku peakorter on soovitanud, võtma ühendust 24 Kuidas suurendada liikme ja teie tegevusi jooksul.

Arutage, kuidas te võiksite pöörduda iga inimese või pere poole ja millist sõnumit te võiksite õpetada. Kui soovitus suurendada vere sissevoolu peenises Kiriku peakorterist, siis arutage, kuidas õpetada evangeeliumi sõnumit video, raamatu või muu materjali alusel, mille saamiseks nad on soovi avaldanud.

Veenduge, et teil on nende poolt soovitud materjal olemas. Kui see on sobilik, siis võtke soovitatuga ühendust telefoni teel ja määrake kokkusaamine. Aruta, kuidas nendega edaspidi ühendust võtta. Seadke eesmärke ja tehke plaane, kuidas saada liikmetelt, Kirikuga tutvujatelt ja mitteliikmetelt veel kontakteerumissoovitusi. Tehke palvemeelselt kindlaks teised liikmed ja Kirikuga tutvujad, keda külastada. Tehke plaane, kuidas aidata neil kutsuda nende sõpru ja pereliikmeid taastatud evangeeliumist teada saama.

Arutage, kuidas te palute neil misjonitöös osaleda. Leppige kokku kokkusaamised ja tehke vajalikud plaanid. Seadke eesmärke ja tehke plaane õppetundide õpetamiseks hiljuti pöördunutele ja väheaktiivsetele liikmetele. Vaadake üle kõikide hiljuti pöördunute ja vähem aktiivsete liikmete õpetamisaruanded, keda te õpetate. Seadke eesmärke ja tehke plaane õppetundide õpetamiseks.

Otsustage, kuidas te aitate nendel inimestel käia sakramendikoosolekul ja pidada kinni muudest kohustustest. Seadke eesmärke ja tehke plaane uute Kirikuga tutvujate leidmiseks. Vaadake üle, mida on tehtud eelmisel nädalal Kirikuga tutvujate leidmiseks soovituste, teenimisvõimaluste ja iseseisva otsimise abil. Vaadake, mis on kirjas teie piirkonnaraamatu selles osas, mis käsitleb potentsiaalseid Kirikuga tutvujaid. Arutage, miks sai mõnest inimesest uus Kirikuga tutvuja ja miks mõnest ei saanud.

Seadke eesmärk, mitu Kirikuga tutvujat tahate leida sel nädalal. Määratlege inimesed, kellest saavad tõenäoliselt Kirikuga tutvujad. Tehke kindlaks ka see, milliseid liikmeid ja peresid, kus kõik ei ole Kiriku liikmed, te tahate külastada, milliseid kontakteeritavaid külastada ja milliseid teenimisvõimalusi te otsite.

Planeerige, milliseid abivahendeid te otsimisel kasutate, kas näiteks tasuta Kirikut tutvustavaid kaarte, DVD-sid, pühakirju või trükiseid.

Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa. Uue sama liiki osa omandamise korral suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus.

Arutage ka, kuhu minna, et kontakteeruda inimestega Kiriku tutvustamiseks, kui paljude inimestega te iga päev kontakteerute, millistelt Kirikuga tutvujatelt te küsite kontakteerumissoovitusi, milliseid endisi Kirikuga tutvujaid te külastate, kuidas saaks teid aidata koguduse nõukogu jne. Tehke konkreetseid plaane järgmiseks päevaks. Täitke kogu ülejäänud aeg tegevustega, mis aitavad teil leida inimesi ja saavutada oma eesmärke. Seadke endale eesmärk rääkida nii paljude inimestega, kui Issand teie teele saadab.

Püüdke alati leida inimesi, keda õpetada. Tehke plaane, kuidas teha koostööd koguduse nõukoguga. Piiskop on koguduse eesistuja. Suhtuge tema juhikohustusse lugupidamise ja austusega. Vaadake tema juhatusel üle edenemise kaart, millega puututi kokku eelmisel misjonäride koordineerimis- või koguduse nõukogu koosolekul.

Rääkige ülesannetest, mis te olete saanud piiskopilt või koguduse misjonitöö juhilt, ja andke talle teada, kas te olete need täitnud. Arutage, kuidas kaasata teisi, kes saavad aidata, näiteks koguduse misjonitöö juhti, preesterluse ja abiorganisatsioonide juhte ning muid liikmeid. Täitke hoolikalt edenemise kaart järgmiseks koguduse nõukogu koosolekuks, preesterluse täitevkomitee koosolekuks või misjonäride koordineerimiskoosolekuks. Täitke see loetavalt ja korralikult.

Seadke eesmärke ja tehke plaane, kuidas teha koostööd koguduse juhtidega. Võimaluse korral andke edenemise kaardi paljundused ka koguduse juhtidele, kes koosolekul osalevad.

Pange kirja regulaarsed koosolekud. Kirjutage oma kalenderpäevikusse sellised regulaarselt toimuvad koosolekud nagu ringkonna koosolekud, tsoonikonverentsid, vestlused ja Kiriku koosolekud.

Arutage, milliseid ülesandeid te peate täitma enne iga koosolekut, ning lisage need oma märkmetele ja tegevusloetelule. Rääkige kaaslasega teie koostööst.

Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP

Jagage kaaslasega iganädalase planeerimisaja lõppedes sobilikke eesmärke ja palu temalt abi nende täitmisel. Arutlege omavahelise suhte tugevuse üle. Arutage, millised proovikivid ei lase teil teha tööd üksmeelselt või ei lase teil olla kuulekad. Lahendage vastuolud. Räägi oma kaaslasele, millised on sinu arvates tema tugevad küljed. Palu, et ta soovitaks sulle, mida sina saaksid endas parandada.

Seadke vajaduse korral eesmärke omavaheliste suhete parandamiseks. Lõpetage palvega. Igapäevane planeerimisaeg Jäta iga päeva lõpus aega planeerimiseks. Kui sa õpetad õppetundi, võid sa olla õhtuti väljas poole kümneni.

Muul juhul tule oma korterisse kella üheksaks ja jäta järgmine pooltund kella üheksast kuni poole kümneni igapäevaseks planeerimisajaks. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

Osanike otsuse vaidlustamine 1 Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, sätestatud korras. Kui osaühingul on audiitor või nõukogu, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamuse.

Juhatus 1 Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.

Äriseadustik

Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatuse esindusõigus 1 Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt.

Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Ostueesõigus teistele osanikele tekib lg-le 2 toetudes ainult siis, kui võõrandatakse osad kolmandale isikule. ÄS § lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek.

Seega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, ei ole C-l võimalik teostada ostueesõigust, ega pole tal ka muid õigusi A osale. Kas osaühingu osakapitali eurodeks muutmine on kohustuslik või toimub see ka automaatselt? OÜ osakapital on veel eurodeks muutmata, puudub osanike otsus, kuna koosolekule tuleb 6-st kohale ainult Kas eurodeks muutmine on kohustuslik või kui seda tehtud ei ole, toimub muutmine automaatselt? OÜ-l Vastus: Aktsia või osakapitali eurodesse ümberregistreerimisele ei ole kehtestatud lõpptähtaega, küll aga kehtib piirang, mille kohaselt alates 1.

Automaatselt ettevõtete osakapitali eurodesse ei konventeerita.

Enesehinnangu töövahend

Iga ettevõte peab selleks ise soovi avaldama ning registreerima äriühingu osakapitali muudatused äriregistris. Kuivõrd osakapitali konventeerimisele lõpptähtaega sätestatud ei ole, siis ei ole muudatuse tegemata jätmine registris takistuseks ettevõtte majandusaasta aruande esitamisel.

Viitate oma küsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust võtab osa vaid osanikku 6-st. Vastavalt Äriseadustiku § lõikele 6 on sama päevakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud häältest.

Äriseadustik – Riigi Teataja

Majandusaasta aruande esitamisel ei ole kõnealune teema määrav ning ei oma selles kontekstis tähtsust, st. Kuidas osaühingule kuuluvat vara teise juhatuse liikme osaniku valdusest kätte saada? Osaühingut juhib 2 juhatuse liiget ka osanikud. OÜ on lõpetanud praktiliselt majandustegevuse. Soov on osaühingu tegevus lõpetada. Kuidas toimida, kui ühe juhatuse liikme käes on kogu ühingu vara n traktor, millega harib oma põldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt.

Osanike korduvatele pöördumistele ei tagasta võtmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne. Esialgu ei tahaks pöörduda kohtu poole. Vastus: Küsimuses ei olnud nimetatut märgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad võrdsed. Kui soovitakse äriühingu tegevus lõpetada, siis annab seadus selleks erinevad võimalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist või sundlõpetamist.

Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut.

Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule. Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega. Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele.

Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata. Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi. Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu Kuidas suurendada liikme ja teie tegevusi alusel osaniku osaühingust välja arvata.

Sellise hagi esitamine on võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust. Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse. Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse.

Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest. Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv isik on OÜ osanik — OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras ehk OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku.

Mida teha, kui põhikirja muudeti nii, et kolmandatele isikutele tohib osa võõrandada üksnes teiste osanike nõusolekul? Olen osanik 22 osanikuga osaühingus. Kuna olen pensionär, soovin oma osa võõrandada lisaks minule veel 6 osanikku ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osaühingusse investeerida. Enne kui tehinguks läks, muutsid teised osanikud põhikirja nii, et kolmandatele isikutele tohib võõrandada osa üksnes teiste osanike nõusolekul, või pärimise teel.

Antud nõusolekut ma meie teistelt osanikelt aga ei saanud ja pärimise teel võõrandamist ei ole plaanis. Millised võimalused meil on. Osanike seas ostuvõimelisi inimesi ei ole, kui, siis on nad vahendajad vaheltkasuga sellele samale meie leitud ostjale.

Vastus: Iseenesest seadus näeb ette iga osaniku õigust oma osa võõrandada. Samas on täiesti õiguspärane osanike otsustus sätestada põhikirjas, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek äriseadustiku § lg 3.

Siiski ei tähenda see veel seda, et teiste osanike vastava nõusoleku saamata jäämisel ei ole osanikul mitte mingisugust võimalust oma osa võõrandada. Äriseadustiku § lg 3 viimane lause annab oma osa müüa soovivale osanikule õiguse nõuda mõjuval põhjusel teistelt osanikelt osa müümiseks nõusoleku andmist.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis võivad takistada osaühingu majandustegevuse jätkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms.

Pole välistatud ka muud tungivad ja põhjendatud vajadused. Sellises olukorras tuleb osa müüa soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma.

Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike nõusolekut ning osanikud saavad oma osad müüa. Vastava küsimuse korral kindlasti lähtutakse eelkõige osaühingu huvidest ning osanike pahatahtlik käitumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid võõrandada ilma selleks mõjuva põhjuseta. Kuidas osaühingu lõpetamisel vara teisele osaühingule üle anda?

Osanikud soovivad lõpetada olemasoleva osaühingu A tegevuse ja anda üle selle vara kinnisvara teisele osaühingule B. Ühingute A ja B omanikud on seotud isikud. Tehingu eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid lihtsalt vara üleandmine. Osaühingu A osanikud ei ole huvitatud jätkamisest ühegi ettevõtte omanikena.