Kuidas suurendada liiget kahjustamata

Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Kas ma saan õigesti aru, et näiteks osaühingu A jagunemine eraldumise teel oleks võimalik ainult viisil, et osaühingu A osanikud saavad osaühingu B osanikeks? Sellest tulenevalt võib eeldada, et ühingu vara, eriti kinnisvara, kinkimine ei ole üldreeglina lubatav, ning vahet ei ole, kas see kingitakse osanikule, või kolmandale isikule. Kuidas osaühingu tegevus peatada, et kunagi jätkata, kuid et maksuamet ja äriregister kallale ei tule? Võimalikult palju suhtleksid potentsiaalse sihtrühmaga, avalikkuse ja vajadusel ka regulaatoritega.

Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Füüsilisest isikust ettevõtja Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik, kes enne tegevuse alustamist esitab avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel.

Füüsilisest isikust ettevõtja ajutine tegevus - füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva.

Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral. Äriregistrisse kandmata ettevõtja - füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP

Kontsern, prokuura, konkurentsikeeld, ärisaladus Kontsern - kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes.

Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud äriseadustikus sätestatud piirangud.

Prokuura suhtes kehtib tisiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatu, kui äriseadustikust ei tulene teisiti.

Kuidas kujuneb Inforegistri maineskoor ja mida tähendavad märgised?

Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga. Prokurist ei või prokuurat üle anda.

Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või viimase seadusjärgne esindaja. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos ühisprokuura. Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik, äriühingu nõukogu liige, äriühingu audiitor.

Prokuristi allkiri - prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna "prokurist" või lühendi "p. Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks.

Ühingulepinguga võib ette näha tähtaja, mille jooksul nimetatud konkurentsikeeld kehtib ühingu endise osaniku suhtes. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. Selle keelu võib kehtestada ka kohus ühingu nõudel. Konkurentsikeelu rikkumine Konkurentsikeelu rikkumisel võib täisühing nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist täisühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.

Nimetatud nõude esitamise otsuse vastuvõtmisel ei osale konkurentsikeeldu rikkunud osanik. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil teised osanikud said teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest.

Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega. OSAÜHING Osaühingu juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühinguga samal tegevusalal ega olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik.

Samuti ei tohi juhatuse liige olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.

• Inforegister | Kuidas kujuneb Inforegistri maineskoor ja mida tähendavad märgised?
• Muuda liikme paksust
• Näiteks kõrgem vanus ja suurem töötajate arv tõstavad Inforegistri maineskoori, kui aga ettevõttel esinevad suured või sagedased võlad, võib skoor miinusesse langeda.
• Äriseadustik – Riigi Teataja

Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Samuti ei tohi juhatuse liige olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.

Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib aktsiaselts juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.

Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil aktsiaselts sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. TULUNDUSÜHISTU Tulundusühistu juhatuse liige ei või üldkoosoleku nõusolekuta, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtja ühistu tegevusalal ega olla ühistu tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik.

Samuti ei tohi juhatuse liige olla ühistu tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.

Õigusabi ettevõtjale ja edu tänu kindlustundele!

Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib ühistu nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist. See ei välista muid nõudeid juhatuse liikme vastu.

Keelatud tegevuse lõpetamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil ühistu sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keeld konkurentsiseaduse mõttes Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus.

Selliste kokkulepete ja otsuste hulka kuuluvad: § otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde- alla- või mahahindluse, abonement- lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine; § tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; § kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas Kuidas suurendada liiget kahjustamata isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda; § konkurentsi kahjustava teabe vahetamine; § võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda; § kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi.

Ärisaladus - ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.

Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Audiitorlus ja erikontroll Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine.

Äriõigus. Näidised ja kommentaarid

Audiitor on audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik või audiitorite nimekirja kantud audiitorühing. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Kohus kuulab ära ka osanike nimetatud erikontrolli läbiviija. Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid ja vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kui erikontrolli läbiviijad määratakse osanike poolt, kinnitavad osanikud ka nende tasustamise korra.

Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus. Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava osaühinguga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes.

Erikontrolli läbiviija peab hoidma osaühingu ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija esitada kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad osanike koosolekule. Erikontrolli läbiviija vastutusele kohaldatakse seaduses kohustusliku audiitorkontrolli läbiviija vastutuse kohta sätestatut. Erikontrolli tegeva vandeadvokaadi või advokaadiühingu vastutusele kohaldatakse advokatuuriseaduses sätestatut. Tegevusalaga seotud registreeringud ja tegevusload Erinõudega tegevusala on majandustegevuse Mis liikmesriigi suurus peab olema, millel tegutsemiseks on seaduse alusel vajalik majandustegevuse registri registreeringu või tegevusloa olemasolu.

Teatud valdkondades tegutsemiseks tuleb lisaks taotleda litsents. Majandustegevuse registris tuleb registreeida kauba või teenuse müümine ning kaubandustegevuse korraldamine.

Registreerimistaotlus esitatakse tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Registris saab registreerida: tähtajatult; tähtajatult hooajaliselt nt iga aasta suvel, aga mitte terve aaasta jooksul ; tähtajaliselt.

Registreerimisel tuleb maksta riigilõivu. Majandustegevuse registreerimisest ei teatata ettevõtjale, vaid registri kodulehel avaldatakse uue registreeritu registriandmed. Ettevõtjat teavitatakse, kui taotluses on midagi valesti või puudu või on registreerimisest keeldutud. Majandustegevuse registrile tuleb iga aasta Tegevusluba või litsentsi vajavate tegevusalade üldloetelu: arhiivindusega seotud tegevus, kaugküttega seotud tegevus, keskkonnaga seotud tegevus, loteriiga Kuidas suurendada liiget kahjustamata tegevus, postiga seotud tegevus, ringhäälinguga seotud tegevus, taimede paljundamise ja sordikaitsega seotud tegevus, teega seotud tegevus, tolliga seotud tegevus, transpordiga seotud tegevus, turvateenistusega seotud tegevus, veega seotud tegevus.

Äriregistriga seotud toimingud Äriregister on Maakohtute registriosakondade baasil tuginev arvelevõtudokument, mis kajastab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute andmeid. Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad registripidajad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui äriseadustikust ei tulene teisiti.

Positiivne skoor ja kollane märgis — põhjuseks puuduv deklaratsioon, suurte firmade puhul võib põhjuseks olla ka puuduv aruanne. Positiivne skoor ja punane märgis — ettevõttel on võlgnevus erasektoris või riigile. Positiivne skoor 10 ja rohkem — üldjuhul edukad Eesti suurettevõtted. Märgised Inforegistri ärivõrgustikus Ärivõrgustikus visualiseeritakse ettevõtete juhatuse liikmete omavahelised seosed koos nimede, piltide ja märgistega.

Vaadeldava ettevõtte ärivõrgustiku leiad vasakult äärest seoste alt. Ärivõrgustik võimaldab tutvuda juhatuse liikme varasema tegevusega ja tuvastada seeläbi ettevõtete hülgajaid. Märgiste ja võrgustike tõlgendamine Ärivõrgustikus on kasutusel samad värvid, mis märgiste puhul: roheline ring tähistab edukat, punane võlgades ja kollane hoiatusega ettevõtet.

Halli pallikese korral ettevõttel märgis puudub. Võimalikult palju suhtleksid potentsiaalse sihtrühmaga, avalikkuse ja vajadusel ka regulaatoritega. Kui tegemist on nn müntide esmase pakkumisega ICO ehk initial coin offeringsiis seda enam on oluline selgitada, milleks raha kogutakse, mis see teenus või toode on ning mis on lubadused ja riskid.

Kui eilses Geeniuse loos väitsime, et enamjaolt kõigi krüptovaluutadega käib kaasas nn white paper, mis sisaldab probleemipüstitust ning lahendust, siis Lätti kinnitusel ei eksisteeri selle tegemiseks nõuet. Tavaliselt jagatakse ICO raames informatsiooni lisaks white paper´ile ka eraldiseisvas õiguslikus dokumendis. Selle puudumine võib olla probleemiks emitendile — keegi ei julge investeerida, raha panustada või annetada. Seaduses on sätestatud, mida saab käsitleda olulise või suure kahjuna vastavalt 3 Maaga tehingu tegemisel s.

Seadus ei näe piirangut, kes saab äriühingule kuuluvat kinnisvara omandada, seega tehingu teiseks pooleks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik.

Vastates Teie konkreetsele küsimusele märgin, et ilmselt omandaksid ühingu osanikud maa oluliselt väiksema hinna eest, kui palju on nad ühingu eest maamaksu maksnud. Vastava tehingu teostamisel tuleb kindlasti arvestada vara maa väärtuse ning tasutud maamaksu omavahelist suhet.

Kui tasutud maamaksu summa on oluliselt väiksem maa väärtusest, ei ole maa võõrandamine omanikele suure tõenäosusega lubatud, kui selleks puudub mõni muu alus.

Kuidas suurendada liiget kahjustamata osanik müüb oma osa teisele osanikule, kas siis kolmandal osanikul on ka selle ostmiseks mingi võimalus? Osanik A soovib oma osa võõrandada osanikule B, kas C-l on võimalik teostada ostueesõigust või on tal mingid muud õigused Liikme suurus Walrus osale? Vastus: Vastavalt äriseadustiku edaspidi ÄS § lg 1 võib osanik oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Ostueesõigus teistele osanikele tekib lg-le 2 toetudes ainult siis, kui võõrandatakse osad kolmandale isikule.

ÄS § lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek.

Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige: võrkturundus iseenesest ei kahjusta krüptovaluuta mainet

Seega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, ei ole C-l võimalik teostada ostueesõigust, ega pole tal ka muid õigusi A osale. Kas osaühingu osakapitali eurodeks muutmine on kohustuslik või toimub see ka automaatselt?

OÜ osakapital on veel eurodeks muutmata, puudub osanike otsus, kuna koosolekule tuleb 6-st kohale ainult Kas eurodeks muutmine on kohustuslik või kui seda tehtud ei ole, toimub muutmine automaatselt?

OÜ-l Vastus: Aktsia või osakapitali eurodesse ümberregistreerimisele ei ole kehtestatud lõpptähtaega, küll aga kehtib piirang, mille kohaselt alates 1. Automaatselt ettevõtete osakapitali eurodesse ei konventeerita. Iga ettevõte peab selleks ise soovi avaldama ning registreerima äriühingu osakapitali muudatused äriregistris. Kuivõrd osakapitali konventeerimisele lõpptähtaega sätestatud ei ole, siis ei ole muudatuse tegemata jätmine registris takistuseks ettevõtte majandusaasta aruande esitamisel.

Viitate oma küsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust võtab osa vaid osanikku 6-st. Vastavalt Äriseadustiku § lõikele 6 on sama päevakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud häältest. Majandusaasta aruande esitamisel ei ole kõnealune teema määrav ning ei oma selles kontekstis tähtsust, st.

Äriseadustik

Kuidas osaühingule kuuluvat vara teise juhatuse liikme osaniku valdusest kätte saada? Osaühingut juhib 2 juhatuse liiget ka osanikud. OÜ on lõpetanud praktiliselt majandustegevuse. Soov on osaühingu tegevus lõpetada. Kuidas toimida, kui ühe juhatuse liikme käes on kogu ühingu vara n traktor, millega harib oma põldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt.

Osanike korduvatele pöördumistele ei tagasta võtmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne. Esialgu ei tahaks pöörduda kohtu poole. Vastus: Küsimuses ei olnud nimetatut märgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad võrdsed.

Kui soovitakse äriühingu tegevus lõpetada, siis annab seadus selleks erinevad võimalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist või sundlõpetamist.

Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule.

Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega.

Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata.

Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi.

Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata. Sellise hagi esitamine on võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust. Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse. Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse.

Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest. Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv isik on OÜ osanik — OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras ehk OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku.

Mida teha, kui põhikirja muudeti nii, et kolmandatele isikutele tohib osa võõrandada üksnes teiste osanike nõusolekul? Vara vähenemine Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama: 1 osakapitali vähendamise või 2 osaühingu lõpetamise, likvideerimise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3 pankrotiavalduse esitamise. Hääleõiguse piiramine Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist.

Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Osanike otsuse vaidlustamine 1 Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on Kuidas suurendada liiget kahjustamata kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, sätestatud korras. Kui osaühingul on audiitor või nõukogu, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamuse. Juhatus 1 Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.

Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.