Mootmed liige ja asend
Kannatoed peavad olema asetatud nii, et kanna piirkond oleks täiesti vaba, nn hõljuvas asendis. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Tulemuste arvestamise komisjoni otsused on lõplikud ega kuulu protesteerimisele. Uuritavad olid valdavalt toitumisdefitsiidiga patsiendid. Teisalt võib jalgade liigutamine ning voodikatte materjal soodustada hõõrdumis- ja nihkumissurvest tingitud kahjustuste tekkimist.
Keskmine eluiga on suurenemise teel ja eakate osakaal suureneb. Väljaränne[ muuda muuda lähteteksti ] Filmidest ja meediast on maailmale hästi teada ebaseaduslik ränne Mehhikost Ameerika Ühendriikidesse. Arvatakse, et USAs elab 12 miljonit Mehhikos sündinud inimest, kuid Mehhiko päritolu inimesi elab seal salaja veelgi rohkem.
Sellesuunaline inimeste liikumine pole üllatav, sest Mehhiko on kiiresti kasvava rahvastikuga vaene riik maailma ühe rikkama riigi naabruses. Mõlemas riigis olevad erinevad võimalused tekitavad inimestes soovi parema elu järele, mis tõttu põgenetaksegi USAsse.
Mehhiko-USA rände puhul on selgelt näha, et rändevöö tekkimisel on oma osa mõlemal riigil. Mehhiko omapäraks on kiire rahvastiku kasv ning väga noor elanikkond. Mitmetes uuringutes oli väike uuritavate arv, randomiseerimisel ja pimendamisel esines puudusi. Viies kliinilises uuringus võrreldi erinevaid PSJ alternatiivseid madratseid ja tulemuste alusel ei saa eelistada ühtegi alternatiivset staatilist madratsit teisele. Uuritavad olid üld- või intensiivraviosakonna patsiendid.
Ei ole tõendust, et MSJ madrats oleks lamatise ennetamisel tõhusam kui PSJ alternatiivne munarest- fiiber- vesi- või õhkmadrats. Neljas kliinilises uuringus on võrreldud erinevaid MSJ kõrgtehnoloogilisi madratseid omavahel ja seni puuduvad tõendid MSJ madratsite eeliste kohta.
Kuigi tõendusmaterjali aluseks olevate uuringute metoodika on valdkonna eripära tõttu piiratud, leidis töörühm, et lamatise ennetamisel on tõhusamad nii PSJ alternatiivsed madratsid ja kattemadratsid kui ka kõik kõrgtehnoloogilised madratsid ja kattemadratsid võrreldes standardmadratsiga. Kõrgtehnoloogilistest madratsitest ja kattemadratsitest ei saa ühtegi esile tuua, sest uuringute võrdlustes on kasutatud väga erinevaid madratseid ja kattemadratseid.
Tervishoiu- ja hoolekandeasutustes tuleks lamatise tekkeriskiga patsientidel tagada minimaalselt PSJ alternatiivne madrats või kattemadrats, mis ei ole oluliselt kallimad kui standardmadratsid. Samuti võimaldab alternatiivne PSJ madrats kokku hoida tervishoiutöötajate aega, sest alternatiivsel PSJ madratsil patsient vajab asendivahetust harvem vt asendivahetuse sagedus.
Võrreldes standardmadratsiga vähendab Austraalia meditsiinilise lambanaha kasutamine lamatise tekkimise sagedust. Kolmes süstemaatilises ülevaates [13, 20, 21] hinnati kolme kliinilist uuringut, millest kaks on rahuldava ja üks ebapiisava kvaliteediga, peamiselt uuringute metoodikaga seotud piirangute tõttu. Igas uuringus leiti, et Austraalia meditsiinilise lambanaha kasutamine vähendab lamatise tekkeriski võrreldes standardmadratsiga RR 0,30; 0,58—0, Kõikides uuringutes registreeriti võimalikke kahjusid ja kahes uuringus katkestasid patsiendid ravi, kurtes kuumatundest tingitud ebamugavuse üle.
Tõendus on olemas vaid Austraalia meditsiinilise lambanaha kohta, mis peab vastama täpselt kirjeldatud standardile, vt lisa 6. Austraalia meditsiiniline lambanahka võib olla kallim võrreldes mõne alternatiivse madratsiga. Asendid, asendivahetus ja pööramise sagedus Liikumatus ja keha tundlikkuse häired on lamatise tekkimise olulised riskitegurid.
Asendivahetus on patsiendi asendi muutus, mida ta kas suudab teha ise või teda abistatakse lisaabivahenditega või ilma.
Lamatiste käsitlus - ennetamine ja konservatiivne ravi (RJ-L/6.1-2016)
See on aktsepteeritud lamatise ennetusmeede, mille eesmärk on vähendada või jaotada survet riskipiirkonnale, vältida kudede kahjustust ja tagada piirkonna adekvaatne verevarustus. Käsitlusalas esitatud kliinilised küsimused puudutasid asendivahetuse ajalist intervalli ja erinevate asendite lamav, istuv, kõhuli, selili, toestatud lamav asend, pea või jalgade tõstmine erineva nurga all mõju lamatise tekkimise vähendamisele.
Valdavalt käsitletakse patsiendi asendeid ja asendi muutmise sagedust samades kliinilistes uuringutes. Kõrgtehnoloogiliste madratsite ja kattemadratsite kasutamist ning pööramise sagedust lamatise ennetamise eesmärgil ei ole uuritud.
Käsitlusalas esitati küsimus 30° istumisnurga ja 90° istumisnurga mõju kohta lamatise tekkeriskile, kuid istumisnurki ei ole sellest aspektist võrreldud. Süstemaatilised ülevaated ei käsitle kõhuliasendi võrdlust seliliasendiga. Liikumis- ja aktiivsuspiiranguga patsientide asendit tuleb regulaarselt muuta, et vähendada surve kestust ja ulatust keha riskipiirkondadele.
Sagedam asendi muutmine vähendab lamatise tekkimist. Kahes süstemaatilises ülevaates on hinnatud samu kliinilisi uuringuid [13, 20]. Uuringute erineva metoodika tõttu ei ole võimalik teha metaanalüüsi. Asendimuutuse mõju lamatise tekkimisele on hinnatud kuues randomiseeritud kontrolluuringus, mis viidi läbi haiglate erinevate osakondade intensiivravipalatites ja geriaatriliste patsientide õendushaiglas.
Eetilistel põhjustel ei ole üheski uuringus võrreldud asendimuutust mittepööramisega. Patsientide keskmine vanus oli vahemikus 64—80 eluaastat. Ühes uuringus jälgiti patsiente vaid üks öö, pikim jälgimisperiood oli 5 nädalat.
Võrreldi järgmisi asendeid: 30° küliliasend patjadega toestatud võrreldes 90° külili ja selili pööramisega; semi-Fowleri asendi 30° pea ja jalgade tõstmine võrdlus seliliasendiga. Analüüsi tulemusena ei saa esile tuua ühegi asendi eeliseid, sest asendite võrdluses kasutati erinevat pööramisintervalli.
Seetõttu tuleb asendi vahetamisel arvestada patsiendi eelistustega. Uuringus Defloor [22] varieerus asendivahetuse intervall kahest kuni kuue tunnini ning samal ajal võrreldi patsiendirühmi, kelle puhul kasutati standardmadratsit ja alternatiivset staatilist madratsit. Kui standardmadratsil pöörati patsiente 2 või 3 tunni järel, ei olnud võrreldes alternatiivmadratsiga lamatise tekkimise sageduses erinevusi.
Kahes uuringus, kus patsiente pöörati 30° küliliasendisse, hinnati võimalikke kahjusid.
Selline asend on patsientidele ebamugav ja raskemini talutavam kui teised asendid. Uuringuid asendite mõju kohta lamatise tekkimisele on vähe ja need on madala kvaliteediga. Peamiseks probleemiks on ebakindlus tõendusmaterjali kasutatavuse kohta erinevates olukordades ja patsiendirühmades ning uuringu korraldamisega seotud piirangud. Asendivahetuse ajal kasutati standard- ja alternatiivseid madratseid.
Relvasoetamisloa või relvaloa taotleja eksami läbiviimise kord
Lamatise riski määratlemiseks kasutati erinevaid riskihindamisinstrumente. Uuringuid viidi läbi erineva profiiliga haiglates ja osakondades. Hõõrde- ja nihkejõu vähendamiseks hoiduge lamatise tekkeriskiga patsientidel voodis istumisnurga suurendamisest üle 30 kraadi, 8 Muutke patsiendi asendit mitmekesi. Hoiduge patsiendi nihutamisest mööda voodipesu libistades. Ei leidunud süstemaatilisi ülevaateid ega randomiseeritud kontrolluuringuid, kus oleks võrreldud patsiendi asendi muutmiseks erinevate tehnikate või abivahendite kasutamist nende kasutamata jätmisega ning selle mõju lamatise tekkimisele.
Rahvusvahelistes ravijuhendites, mida pärast AGREEga hindamist kasutati, toodud soovitused põhinevad ekspertide konsensusel.
Patsiendi asendimuutusega nihkumisest ja hõõrdumisest tekkivate nahakahjustuste vähendamiseks soovitab töörühm kasutada patsiendi pööramisel ja asendi muutmisel ergonoomilisi töövõtteid.
Töökoha / ruumi suurus
Relva hoitakse parema käega püstolkäepidemest, vasaku käega laesäärest või salvest, relva kaba toetub vastu paremat õlga. Käte küünarvarred küünarnukist randmeniriietus ja relv ka padrunisalv peavad olema selgelt eraldatud laskekoha pinnast ning kõikidest kõrvalistest esemetest. Rihma kasutades, ei tohi rihm olla ümber relvakaba, ega relvakoja. Käed ei tohi omavahel kokku puutuda. Püsti asendist laskmisel laskur seisab laskekohal ilma kõrvalise eseme lisatoeta.
Relva hoitakse parema käega püstolkäepidemest, vasakuga laesäärest või salvest, relva kaba toetub vastu paremat õlga. Vasak käsivars või küünarnukk võib toetuda rinnale või puusale. Relva rihma kasutamine on keelatud ja rihm ripub vabalt. Põlvelt laskmisel laskur istub parema jala kannal, põlv toetub maha.
Põlve all võib kasutada põlvekotti. Kui laskur ei kasuta põlvekotti, võib parema jala laba olla pööratud mistahes nurga all. Relva hoitakse vasaku käega laesäärest, parema käega püstolkäepidemest ja kaba toetub vastu paremat õlga.
Vasak küünarnukk toetub põlvele. Relva rihma võib kasutada. Vasakukäelistel on relva hoidmise asendid vastupidised paremakäelistele.
Laskmisel püstolist peab laskur seisma vabalt tulejoone eesserva taga ilma kõrvaliste esemete lisatoeta. Relva peab hoidma ühe käega ja laske sooritama sama käega, soovi korral võib teise käega moodustada lisatoe laskekäele.
Püstolit hoidva käe ranne peab olema täiesti vaba, ei tohi rannet kinni siduda, kanda randmerihma jm. IX Laskemoon, laskude arv ja aeg 1. Laskmisel tohib kasutada antud relvale ette nähtud õiget liiki ja puhast, ilma muljumisjälgede- korrodeerumistunnuste- või muude nähtavate defektideta laskemoona.