Mis mojutab liikme vormi ja suurust,
Rahandusministeeriumi väljaantud juhendmaterjalis PDF esitati soovituslikud juhised detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudeli ülesehitamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses, millest üheks lahenduseks oli osavallakogu moodustamine KOKS 8. Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist toimub käesoleva seaduse §-des sätestatud korras ega nõua asutamisotsuse muutmist.
Kogukonnakogu Ühe detsentraliseerimise võimalusena soovitati osavalla ja osavallakogu alternatiivina võimalust moodustada kogukonnakogu. See on nagu osavallakogugi piirkondlikul põhimõttel moodustatud esinduskogu, mille moodustamise põhimõtetes oli ühinemislepingus võimalik kokku leppida seda on teinud nt Lääne-Nigula, Jõgeva, Mustvee, Türi, Alutaguse, Räpina ja Saaremaa vallad.
Kogukonnakogud on olemuselt piirkondlikud nõuandvad kogud, mis võivad koosneda sarnaselt osavallakoguga vallavolikogusse valitud liikmetest, valimistel kandideerinud kohalikest elanikest, külade või kantide ja piirkonna sihtgruppide esindajatest.
Kogukonnakogu moodustamise kord ja pädevus kirjeldatakse valla või kogukonnakogu põhimääruses. Kogukonnakogu ülesandeks võib olla seisukoha või arvamuse andmine erinevates kohaliku elu küsimustes, nt piirkondlike teede rekonstrueerimise prioriteetide, kohalike investeeringuvajaduste, kultuuri- ja spordisündmuste korraldamise, piirkonna ühistranspordi sõiduplaanide ja nende muudatuste osas, ametiasutuste tegevuse ja teenuste kvaliteedi osas, ettepanekute tegemine oma esindajate valimiseks volikogu komisjonidesse jne.
Teatud küsimuste otsustamine võib olla antud ka kogukonnakogu otsustuspädevusse, nt mittetulunduslikuks tegevuseks eraldatavate rahaliste vahendite määramise ettepaneku tegemine vallavalitsusele ja ettepanekute esitamine valla poolt korraldatavatele tunnustusüritustele Lääne-Saare vallas.
Account Options
Kogukonnakogude moodustamise korraldab üldjuhul vallavalitsus, kogukonnakogu valib oma esindaja ja kinnitab ning muudab vajadusel kogu koosseisu. Türi vallas Samuti võib kogukonnakogu töös osalemise valla eelarvest hüvitada Lääne-Saare vallas.
- Liikmete suuruse nimed
- Äriseadustik – Riigi Teataja
- Kohalikud omavalitsused | Rahandusministeerium
- Kasitsi peenise suurendamiseks
- Но мне жаль Наи.
- Eesti riigi infoportaal | sidrunigatee.ee
- Sihtasutuste seadus – Riigi Teataja
Kuna kogukonnakogu ei ole reguleeritud ega terminina seaduses sätestatud võib leida ka teiste nimedega piirkondlikke esinduskogusid, piirkonnakogu Elva vallas või piirkonna nõukoda Viljandi vallas. Kuidas osavallakogud ja kogukonnakogud tööle hakkavad, millise rolli võtavad ning kas jäävad v ajalikuks ka peale nn üleminekuperioodil seda näitab aeg, kuid vahetult reformijärgsel omavalitsusmaastikul on selline institutsioon on oma koha leidnud.
- Millised kreemid suurendavad meeste liiget
- Kus on kliinikus liikme suurendamine
- Mitu aastat on liige kasvav ja kuidas suurendada
- Kuidas suurendada ja peenise
Teeninduskeskuste roll ja ülesanded kirjutati lepingutes lahti väga erineva üldistusastmega. Osas lepingutes piirkondlike teeninduskeskuste ülesandeid täpsemalt ei fikseeritud, vaid piirduti üldiste põhimõtete nimetamisega.
Ettevõtja Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing. Äriühingute liigid 1 Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.
Teist tüüpi ühinemislepingud olid need, kus fikseeriti teenusekeskustes tagatav pädevus, kuid ei sätestatud, kuidas need mehitatakse nt avalduste vastuvõtmine ja esmane nõustamine, maksete vastuvõtmine, piirkondlik arendusvõimekus, esmatasandi sotsiaalhoolekanne, rahvastikuregistri toimingud. Kolmandat tüüpi ühinemislepingutes sätestati konkreetselt, mitu ametnikku peab teeninduskeskuses olema nt igas teeninduskeskuses on kolm teenistujat: sotsiaaltöötaja, sekretär-registripidaja ja projektijuhi võimekusega arendustöötaja.
Lisaks tagatakse vajaduse korral ehitusnõuniku vastuvõtt kord nädalas. Mitmes piirkonnas lepiti kokku nn piirkonnajuhtide ametikohad, mis sisuliselt kujutavad endast osavalla vanemate sarnast institutsiooni ja teeninduskeskuste juhte näiteks Paide linn, Viljandi vald ja Põhja-Sakala vald.
Haldusreformi järgsete osavaldade ja kogukonnakogude ülevaade Ühinenud omavalitsustes tegutsevate osavaldade, kogukonnakogude ja piirkondlike teenuskeskuste kokkuvõtte eesmärgiks oli hinnata, millised võimalikud mudelid on eri kohtades kasutusele võetud, kuidas neid võimalusi kasutatakse ja mil määral lahendused haakuvad varem ühinemislepingutes kirja panduga.
Praktika näitab, et ühinemisjärgse aasta jooksul on osavaldade, kogukonnakogude jms moodustamine ja arendamine olnud suhteliselt vähe levinud.
Eestis on 79 linna ja valda, osavallad-linnaosad on moodustatud ainult u kümnendikus neist. Kui osavallakogu kui kohustuslik organ on moodustatud igas neist, siis osavallavanemad ja osavallavalitsused on jäänud pigem erandiks. Osavallavanem ning osavallavalitsused on toimivad Hiiumaa, Lääne-Nigula ja Märjamaa vallas.
Pärnu linnas, Saaremaal ja Rapla vallas ei ole küll osavallavalitsusi, kuid sisuliselt sarnast ülesannet täidab osavallakeskus või teenuskeskus. Osavald ei ole ainus võimalik detsentraliseerimise vorm. Ühinemisjärgsete valdade ja linnade praktika analüüs näitas, et piirkondlikud teeninduskeskused on moodustatud enamikes ühinenud kohalikes omavalitsustes.
Kohalik demokraatia: osavallad ja linnaosad Kohalik demokraatia ja juhtimismudel uutes omavalitsusüksustes Üks olulisi ühinemisläbirääkimiste teemasid oli väiksemate piirkondade huvide esindatus ja kaitse uue valla poliitika elluviimisel. Hirm ääremaastumise ja kohapealse otsustusõiguse kadumise ees oli üks haldusreformi põhilisi hirme. Rahandusministeeriumi väljaantud juhendmaterjalis PDF esitati soovituslikud juhised detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudeli ülesehitamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses, millest üheks lahenduseks oli osavallakogu moodustamine KOKS 8.
On ka valdu, kus vallavalitsuse osakonnad või ametnikud on paigutatud erinevatesse keskustesse, näiteks Põhja-Pärnumaa vallas Vändra ja Pärnu-JaagupiTori vallas Sindi, Tori ja SaugaHaljala vallas Haljala ja Võsu ning Häädemeeste vallas Häädemeeste ja vallakeskus Uulus. Omavalitsuste tegevuse üle teevad riiklikku järelevalvet ministeeriumid ning teatud küsimustes ka ametid ja inspektsioonid.
Language switcher
Justiitsministeerium kontrollib omavalitsuse haldusaktide ja teatud haldustoimingute seaduslikkust, rahandusministeerium seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohaliku omavalitsusüksuse kasutuses oleva riigivara kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust.
Kuna kõikide üksikaktide ärakirju ei pea omavalitsus edastama, lähtutakse järelevalve tegemisel otstarbekusest. Õiguskantsler kontrollib omavalitsuse õigusaktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. Põhikirjas tuleb märkida: 1 sihtasutuse nimi; 3 sihtasutuse eesmärk; 4 sihtasutusele vara üleandmise kord; 5 soodustatud isikute ring, välja arvatud siis, kui soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist; 6 sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt; 7 sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral; 8 juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus; 81 juhatuse liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana; 9 nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus; 10 audiitori määramise ja tagasikutsumise kord, samuti tema volituste kestus; 11 põhikirja muutmise kord; 12 kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada; 13 juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord; 14 vara kasutamise ja käsutamise kord; 15 muud seaduses sätestatud tingimused.
Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Asutaja esindaja võib alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist toimub käesoleva seaduse §-des sätestatud korras ega nõua asutamisotsuse muutmist. Sihtasutuse asutamine testamendi alusel 1 Sihtasutuse võib asutada notariaalselt tõestatud testamendi alusel, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 6 nõuetele vastavat asutamisotsust.
Soodustatud isikud Soodustatud isikuks on isik, kellele vastavalt sihtasutuse põhikirjale võib sihtasutuse varast teha väljamakseid. Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, loetakse soodustatuks kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist.
Everyday Merino Wool Zip-UP
Sihtasutuse asutamine 1 Sihtasutuse asutamisel peavad asutajad sihtasutuse nimel tegutsemiseks kasutama sihtasutuse kavandatavat nime koos täiendiga "asutamisel". Kohus teeb otsuse asutaja või muu huvitatud isiku avalduse alusel.
Avalduses tuleb märkida asutamata jätmise põhjus ning sissemakse teinud isikud ja maksete suurus ning kes on millises ulatuses sissemakseid teinud. Registrisse kandmise avaldus 1 Sihtasutuse kandmiseks selle asukoha registrisse esitab sihtasutuse juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2—5, 8, 9 ja 11 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Avaldusele lisatakse: 1 asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri; 2 [Kehtetu — RT I59, - jõust.
Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama sihtasutust ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik sihtasutust ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.