Liikmesriigid selle suurendamise eest.
Osaleda võivad igas vanuses ja kõikidest ELi piirkondadest pärit inimesed, aga ka kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsioonide esindajad. Toetame tõhusate regulatsioonide loomist ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamiseks, sealhulgas interneti kaudu, nt Europoli tulirelvade andmebaasi laiemat kasutamist. Näiteks treeningmissioon Malis - selle üle on pikalt arutatud, kas see peaks olema hoopis otsustavam. Töö positiivse tegevuskavaga jätkus —
ELi eelkäija loodi teise maailmasõja järellainetuses. Esimene samm oli edendada majanduskoostööd: idee seisnes selles, et riigid, kes üksteisega kauplevad, muutuvad majanduslikult vastastikku sõltuvaks ja väldivad seega suurema tõenäosusega konflikte.
Tulemus oli Euroopa Majandusühendus, mis loodi Hiljem ühines veel 22 riiki Ühendkuningriik lahkus EList Liit, mis oli alguses puhtmajanduslik, on arenenud ühenduseks, mis hõlmab paljusid eri poliitikavaldkondi alates kliimast, keskkonnast ja tervisest kuni välissuhete ja julgeoleku, õiguse ja rändeni välja.
Liikmesriigid selle suurendamise eest areng kajastus nime muutumises Euroopa Majandusühendusest Euroopa Liiduks EL on pakkunud enam kui poole sajandi vältel rahu, stabiilsust ja jõukust, aidanud tõsta elatustaset ning võtnud käibele Euroopa ühisraha euromida kasutavad nüüd oma rahana ja millest saavad kasu rohkem kui miljonit ELi kodanikku 19 riigis. Piirikontrolli kaotamise tulemusena ELi riikide vahel saavad inimesed reisida vabalt peaaegu kogu Euroopa mandril.
Lisaks on märksa lihtsam elada ja töötada mõnes teises Euroopa riigis. Igal ELi kodanikul on õigus ja vabadus valida, millises ELi riigis ta soovib õppida, töötada või pensionipõlve veeta.
EL - Mis see on ja kuidas toimib?
Iga ELi riik peab kohtlema tööhõive, sotsiaalkindlustuse ja maksustamisega seotud küsimustes ELi kodanikke täpselt samamoodi kui omaenda kodanikke. ELi majanduse peamine liikumapanev jõud on ühtne turg. See võimaldab enamikul kaupadel, teenustel, rahal ja inimestel vabalt liikuda.
ELi eesmärk on laiendada seda tohutut ressurssi teistessegi valdkondadesse, nagu energia, teadmised ja kapitaliturud, kandmaks hoolt selle eest, et eurooplastel oleks võimalik saada sellest võimalikult suurt kasu.
Account Options
EL on jätkuvalt Mida vastab liikme suurusele ELi tegevust juhtivate institutsioonide läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks muutmisele. Otsused tehakse nii avatult kui võimalik ja võimalikult lähedal kodanikule.
Otse valitud Euroopa Parlamendile on antud laiemad volitused ning liikmesriikide parlamentidel, kes töötavad kõrvuti Euroopa institutsioonidega, on suurem roll. EL juhindub esindusdemokraatia põhimõttest, mis tähendab, et kodanikud on ELi tasandil otse esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriigid on esindatud Euroopa Ülemkogus ja ELi nõukogus.
Euroopa kodanikke julgustatakse panustama liidu demokraatiasse, avaldades arvamust ELi poliitika kohta selle väljatöötamise ajal või esitades soovitusi kehtivate õigusaktide ja poliitikameetmete täiustamiseks. Euroopa kodanikualgatus võimaldab kodanikel rohkem sõna sekka öelda ELi poliitikas, mis mõjutab nende elu.
Mis see on ja kuidas toimib?
Kodanikud võivad esitada ka kaebusi ja päringuid, mis on seotud ELi õiguse kohaldamisega. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, Liikmesriigid selle suurendamise eest, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.
Inimväärikus on põhiõiguste tegelik alus ning seda tuleb austada ja kaitsta. Euroopa kodanikuks olemine tähendab ka poliitilisi õigusi. Igal täiskasvanud ELi kodanikul on õigus kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi valimistel kas oma elukohariigis või päritoluriigis.
Võrdsus tähendab seda, et kõikidel kodanikel on seaduse silmis võrdsed õigused. Naiste ja meeste võrdsuse põhimõte on kogu Euroopa poliitika ja Euroopa lõimimise alus.
Eesti ei toeta EL-i peastaabi suurendamist | Välismaa | ERR
Seda põhimõtet kohaldatakse kõikides valdkondades. EL tugineb õigusriigi põhimõttele. Kõik, mida EL teeb, põhineb aluslepingutel, milles ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud.
Õigust ja õiglust kaitseb sõltumatu kohtusüsteem. ELi riigid on jätnud ELi õigusega seotud küsimuste lõpliku lahendamise Euroopa Kohtu pädevusse ja Euroopa Kohtu otsustest peavad kinni pidama kõik.
Inimõigused on kaitstud ELi põhiõiguste hartaga.
Eesti Euroopa Liidus | Välisministeerium
Nende õiguste hulka kuulub õigus olla vaba diskrimineerimisest soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuste või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, õigus kaitsta oma isikuandmeid ja õigus saada juurdepääs õigusemõistmisele. ELi liikmesriigid ja institutsioonid ELi tuumiku moodustavad 27 liitu kuuluvat riiki ja nende kodanikud. EL on ainulaadne selle poolest, et kuigi kõik liikmesriigid on iseseisvad riigid, on nad teatava osa oma suveräänsusest ühendanud valdkondades, kus on mõistlik teha koostööd.
Praktikas tähendab see seda, et liikmesriigid delegeerivad osa oma otsustusõigusest enda loodud ühistele institutsioonidele, et otsuseid ühist huvi pakkuvates konkreetsetes küsimustes saaks teha demokraatlikult ELi tasandil.
Otsuste tegemisse ELi tasandil on kaasatud mitu institutsiooni, eelkõige Euroopa Parlamentmis esindab ELi kodanikke ja mille liikmeid valivad otse kodanikud; Euroopa Ülemkogumis koosneb ELi liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest; nõukogu mida nimetatakse ka Euroopa Liidu Nõukoguksmis esindab ELi liikmesriikide valitsusi, ning Euroopa Komisjonmis esindab ELi Kes votab uhendust liikme suurendamiseks terviku huve.
Euroopa Liidu liikmesriigid aastal Otsuste tegemisel ja õigusloomes mängivad rolli ka liikmesriikide parlamendid, samuti kaks nõuandvat organit.
Need on Euroopa Regioonide Komitee, mis koosneb piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajatest, ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kuhu kuuluvad töövõtjate ja tööandjate organisatsioonide ning sidusrühmade esindajad.
Üldjuhul teeb uue õigusakti ettepaneku Euroopa Komisjon ning selle võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu.
Nõuandvad organid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee ja liikmesriikide parlamendid osalevad protsessis sellega, et nad esitavad ettepanekute kohta arvamuse, eeskätt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Subsidiaarsus tähendab seda, et kui välja arvata need valdkonnad, kus ELil on ainupädevus, võtab EL meetmeid ainult juhul, kui tegutsemine on ELi tasandil tõhusam kui liikmesriigi tasandil.
Proportsionaalsuse põhimõtte alusel peab ELi tegevus piirduma vaid sellega, mis on vajalik ELi aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vt allpool. Seejärel rakendavad vastuvõetud ELi õigusakte liikmesriigid ja asjaomased ELi institutsioonid. Käesoleva väljaande kolmas osa sisaldab rohkem teavet selle kohta, kuidas EL otsuseid teeb ja kuidas ta neid ellu viib.
Language switcher
ELi aluslepingud Kogu ELi tegevus tugineb aluslepingutele, mille on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud kõik ELi riigid. Aluslepingutes on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel.
Mõnel juhul ei osale ELi poliitikameetme elluviimises kõik liikmesriigid. Näiteks, ehkki euro on kogu ELi ühisraha, hõlmab euroala praegu vaid 19 liikmesriiki — Taani on sellega ühinemisest loobunud ja ülejäänud riigid ei vasta veel ühinemiskriteeriumidele.
Kakskümmend kaks liikmesriiki kuuluvad Schengeni alasse, mis võimaldab passivabalt liikuda, samal ajal kui viis liikmesriiki on säilitanud oma piirikontrolli. Seda sõnumit toetasid nii Euroopa Parlament kui ka ELi 27 liikmesriigi liidrid Töö positiivse tegevuskavaga jätkus — Pärast valge raamatu avaldamist panustas komisjon aruteludesse mitme temaatilise aruteludokumendiga, milles ELile pakuti erinevaid valikuvõimalusi sellistes poliitikavaldkondades nagu Euroopa sotsiaalne mõõde, üleilmastumise ohjamine, majandus- ja rahaliidu süvendamine, Euroopa kaitseküsimuste tulevik ning ELi rahanduse tulevik.
Eelolevatel aastatel ootavad Euroopa Liitu ees nii võimalused kui ka katsumused. Euroopa Parlamendi valimised Komisjoni president Ursula von der Leyen on teatanud kavast kutsuda kokku Euroopa tulevikku käsitlev konverents, kus eurooplased võivad avaldada arvamust liidu juhtimise ja selle taotletavate eesmärkide kohta. Konverents algab Osaleda võivad igas vanuses ja kõikidest ELi piirkondadest pärit inimesed, aga Liikmesriigid selle suurendamise eest kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsioonide esindajad.
Käesoleva väljaande teises osas esitatakse kokkuvõte ELi tegevusest 35 poliitikavaldkonnas koos kasulike linkidega lisateabele.