Rahvaste liikme suurus. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon

Kui nii Peaassamblees kui Julgeolekunõukogus on saanud absoluutse häälteenamuse rohkem kui üks sama riigi kodanik, loetakse valituks vaid vanim kandidaat. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, selle allasutuste ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri lipu all sõitvad laevad Eelmisi artikleid ei kohaldata laevadele, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, selle allasutuste või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ametlikus teenistuses ja sõidavad asjakohase organisatsiooni lipu all. Klaipėda konventsiooni kiitis Välisriikide laevadelt võetav tasu 1. Sirge lähtejoone tõmbamisel ei tohi rannajoone üldsuunast märkimisväärselt eemalduda ning sellest joonest sissepoole jäävad merealad peavad olema piisavalt maismaaga seotud, et neile kohaldada sisevete režiimi.

Artikkel 1. Mõisted ja reguleerimisala 1.

Rahvasteliit - Ajalugu - 9. klass | TaskuTark

Territoriaalmere ja selle kohal asuva õhuruumi ning territoriaalmere põhja ja selle all asuva maapõue õiguslik seisund 1. Rannikuriigi suveräänsus laieneb lisaks tema maismaaterritooriumile ja sisevetele ning saarestikuriigi puhul tema arhipelaagivetele ka külgnevale merealale, mida nimetatakse territoriaalmereks. Suveräänsus laieneb nii territoriaalmere kohal asuvale õhuruumile kui ka territoriaalmere põhjale ning selle all asuvale maapõuele.

Suveräänsuse teostamine territoriaalmere üle toimub kooskõlas konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normidega. Artikkel 4. Territoriaalmere välispiir Territoriaalmere välispiir on joon, mille iga punkt asub lähimast lähtejoonepunktist territoriaalmere laiusega võrdsel kaugusel. Artikkel 5. Standardlähtejoon Territoriaalmere laiuse mõõtmise standardlähtejoon on rannikuriigi ametlikule suuremõõtmelisele kaardile märgitud madalaim mõõnajoon piki rannikut, kui konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 6.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon – Riigi Teataja

Korallrahud Atolli või korallrahudega ümbritsetud saare puhul kasutatakse territoriaalmere laiuse mõõtmisel lähtejoonena rahul asuvat merepoolset madalaima mõõna joont nii, nagu see on rannikuriigi ametlikel kaartidel sümboliga tähistatud.

Artikkel 7. Sirged lähtejooned 1. Kui rannajoon on tugevasti liigestatud või kui ranniku vahetus naabruses on piki rannikut kulgev saarteahelik, võib territoriaalmere laiuse mõõtmisel kasutada sobivaid punkte ühendavat sirget lähtejoont. Kui rannajoon on delta või muude looduslike tingimuste tõttu ebapüsiv, võib sobivad punktid valida piki kõige kaugemal asuvat merepoolset madalaimat mõõnajoont ning madalaima mõõnajoone taandumisest sõltumata jäävad sirged lähtejooned kehtima seni, kuni rannikuriik neid kooskõlas käesoleva konventsiooniga muudab.

Rahvaste liikme suurus lähtejoone tõmbamisel ei tohi rannajoone üldsuunast märkimisväärselt eemalduda ning sellest joonest sissepoole jäävad merealad peavad olema piisavalt Rahvaste liikme suurus seotud, et neile kohaldada sisevete režiimi. Sirget lähtejoont ei tõmmata mõõnapaljanditest ega mõõnapaljanditele, välja arvatud juhul, kui neile on ehitatud majakad või muud alaliselt veepinnast kõrgemal olevad rajatised, või erandina juhul, kui lähtejoone tõmbamine mõõnapaljanditest ja mõõnapaljanditele on rahvusvaheliselt Rahvaste liikme suurus.

Kui sirge lähtejoon on lubatud tõmmata lõike 1 kohaselt, võib lähtejoone määramisel arvesse võtta piirkonna erilisi majandushuve, mille tegelikku olemasolu ning olulisust tõendab nende pikaajaline järgimine.

Sirge lähtejoone tõmbamist ei tohi riik kasutada viisil, mis lõikab teise riigi territoriaalmere ära avamerest või majandusvööndist. Artikkel 8. Siseveed 1. Territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed moodustavad siseveed, välja arvatud IV osas ettenähtud juhtudel.

  • Rahvasteliit – Vikipeedia
  • Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel.
  • Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased.
  • See asutati 4.
  • ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget -
  • Esindamata rahvaste uueks liidriks valiti aafriklane

Kui artikli 7 kohaselt tõmmatava sirge lähtejoone korral jäävad sisevete hulka ka alad, mis varem sinna ei kuulunud, kehtib sellistes vetes käesolevas konventsioonis ettenähtud rahumeelse läbisõidu õigus. Artikkel 9.

Jõesuudmed Kui jõgi suubub otse merre, on lähtejooneks üle jõesuudme tõmmatud sirgjoon, mis ühendab madalaima mõõnajoone järgi jõe kallastele märgitud punkte. Artikkel Lahed 1. Käesolevas artiklis käsitletakse lahtesid, mille rannikud kuuluvad ainult ühele riigile. Käesoleva konventsiooni tähenduses on laht rannajoone tugev liigestus, mis ulatub maismaasse niisuguses proportsioonis oma suudme laiusega, et hõlmab ka suletud veealasid ning moodustab enam kui lihtsalt rannajoone kõveruse.

Liigestust ei käsitata lahena, kui tema pindala ei ole sama suur või suurem kui poolringil, mille diameetriks on üle liigestuse suudme tõmmatud joon. Mõõtmisel loetakse liigestuse pindalaks piki selle rannajoont kulgeva kõige madalama mõõnajoone ja loodusliku lahesuudme mõõnamärkide vahele tõmmatud joone vahelist ala.

Rahvaste liikme suurus

Kui saarte tõttu on liigestusel rohkem kui üks suue, võrdub poolringi diameeter kõiki suudmeid ületavate joonte pikkuste summaga. Selles liigestuses asuvaid saari käsitatakse liigestuse veeala osana. Kui lahe loodusliku suudme mõõnamärkide vahemaa on kuni 24 meremiili, tõmmatakse nende mõõnamärkide vahele sulgev joon ning sellest sissepoole jäävat veeala käsitatakse sisevetena.

Rahvaste liikme suurus

Kui loodusliku suudme mõõnamärkide vahemaa ületab 24 meremiili, tõmmatakse lahes 24 meremiili lähtejoon selliselt, et lahe pindala oleks nii suur kui antud joone puhul võimalik. Eelmisi sätteid ei kohaldata nn ajaloolistele lahtedele ega juhtudele, millele kohaldatakse artiklis 7 käsitletud sirget lähtejoont. Sadamad Territoriaalmere piiride määramise korral loetakse ranniku osaks ka kõige merepoolsem alaline sadamarajatis kui sadamasüsteemi osa.

Rannikust eemal asuvad rajatised ja tehissaared alaliste sadamarajatiste hulka ei kuulu. Reidid Laevade lastimiseks, lossimiseks ja ankurdamiseks kasutatavad reidid, mis osaliselt või täielikult asetsevad väljaspool territoriaalmere välispiiri, arvatakse territoriaalmere hulka. Mõõnapaljandid 1.

Julgeolekunõukogu alalised liikmed

Mõõnapaljandid on veega ümbritsetud looduslikud maatükid, mis mõõna ajal ulatuvad veest välja, kuid tõusu ajal on üle ujutatud. Kui mõõnapaljand või osa sellest asetseb maismaast või saarest kaugusel, mis ei ületa territoriaalmere laiust, võib seda kasutada territoriaalmere laiuse mõõtmisel lähtejoonena.

Kui mõõnapaljand asetseb maismaast või saarest kaugusel, mis ületab territoriaalmere laiuse, puudub tal oma territoriaalmeri. Lähtejoonte määramise meetodi valimine Rannikuriik võib lähtejooned määrata eelmistes artiklites esitatud mis tahes meetodil, lähtudes selle sobivusest eri tingimustes.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut – Riigi Teataja

Territoriaalmere piiride määramine vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide vahel Kui kahe riigi rannikud asetsevad vastastikku või üksteise kõrval ja riikidevahelises lepingus ei nähta ette teisiti, ei ole kummalgi riigil õigust laiendada oma territoriaalmerd kaugemale keskjoonest, mille iga punkt asub võrdsel kaugusel lähimatest punktidest lähtejoontel, millest need kaks riiki oma territoriaalmere laiust mõõdavad.

Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui ajalooliste või muude eriliste asjaolude tõttu on vaja nende riikide territoriaalmere piirid määrata käesolevas artiklis nimetatud viisist erinevalt.

Rahvaste liikme suurus

Kaardid ja geograafiliste koordinaatide loetelu Kolb liikme suurendamiseks. Artiklite 7, 9 ja 10 alusel territoriaalmere laiuse mõõtmiseks määratud lähtejooned või nendest tulenevad Rahvaste liikme suurus ning artiklites 12 ja 15 ettenähtud piirjooned kantakse kaartidele, mille mõõtkava võimaldab kindlaks teha nende asendi.

Teise võimalusena võib koostada punktide geograafiliste koordinaatide loetelu, milles täpsustatakse nende geodeetilisi andmeid. Rannikuriik tagab kaartide või geograafiliste koordinaatide loetelude nõuetekohase avalikustamise ning annab igaühest ühe koopia hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Kõigile laevadele kohaldatavad eeskirjad Artikkel Rahumeelse läbisõidu õigus Konventsiooni kohaselt on kõikide, nii ranniku- kui ka sisemaariikide laevadel õigus territoriaalmerest Kuidas suurendada liikmeid ja munandeid läbi sõita.

  • Tagasi nimekirja Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsi tulemusel moodustati Rahvasteliit, mis pidi ära hoidma suuri rahvusvahelisi konflikte tulevikus.
  • Словом, для нашего удобства они разработали новый диалект собственного языка, использующий лишь те цвета, которые мы можем различать.
  • Как ты узнала.
  • Что.

Läbisõidu mõiste 1. Läbisõit tähendab territoriaalmeres navigeerimist eesmärgiga: a läbida territoriaalmeri sisevetesse sisenemata või külastada sisevetest väljapoole jäävat reidi või sadamat või b suunduda sisevetesse või sealt väljuda või külastada seal asuvat reidi või sadamat.

Läbisõit on katkematu ja kiire. Peatuda ja ankurdada Rahvaste liikme suurus vaid tavalises navigeerimises juhuslikult ettetuleval vajadusel või kui selle tingib vääramatu jõud või merehäda või vajadus osutada abi ohtu või merehätta sattunud isikutele, laevadele või õhusõidukitele.

  1. Stock Foto abikaasa liikmed keskmise suurusega
  2. Как ты полагаешь, не связано ли сегодняшнее приглашение с тем разговором за завтраком.

Rahumeelse läbisõidu mõiste 1. Läbisõit on rahumeelne, kui see ei ohusta rannikuriigi rahu, avalikku korda ega julgeolekut.

Läbisõit peab toimuma kooskõlas käesoleva konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normidega. Allveelaevad ja muud allveesõidukid Allveelaevad või muud allveesõidukid sõidavad territoriaalmerest läbi veepinnal ja heisatud riigilipuga. Rahumeelset läbisõitu reguleerivad rannikuriigi õigusaktid 1. Rannikuriik võib kooskõlas käesoleva konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse normidega vastu võtta oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad: a meresõidu ohutust ja laevaliiklust; b navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude vahendite ja rajatiste kaitset; c kaablite ja torujuhtmete kaitset; d mere elusloodusvarade kaitset; e rannikuriigi kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle reostamise vältimist, vähendamist ning kontrollimist; g teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi vaatlusi; h rannikuriigi tolli- maksu- immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise vältimist.

Navigeerimismenüü

Nimetatud õigusakte ei kohaldata välisriikide laevade konstruktsiooni, ehituse, meeskonna ega varustuse suhtes, välja arvatud juhul, kui nendega jõustatakse üldtunnustatud rahvusvahelisi standardeid. Rannikuriik tagab nende õigusaktide nõuetekohase avalikustamise.

Rahvaste liikme suurus

Rahumeelse läbisõidu õigust kasutavad välisriikide laevad järgivad kõiki neid õigusakte ja muid merel laevakokkupõrgete vältimise üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju.