Liikme nimi suurus.
Audiitor ja revident 1 Ühistul peab olema audiitor, kui ühistu osakapital on üle krooni või kui see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Revidendi nimetamine 1 Revidentide arvu määrab ja revidendi nimetab üldkoosolek, kes määrab ka revidendi tasustamise korra. Ühistul peab olema vähemalt 20 volinikku.
Üldkoosoleku kokkukutsumine 1 Üldkoosolek on korraline või erakorraline. Juhatus kutsub korralise Liikme nimi suurus kokku majandusaasta aruande kinnitamiseks kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui: 1 ühistus ei ole ette nähtud liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest ja ilmneb, et ühistu netovara on alla poole ühistu osakapitalist.
Kui ühistus on ette nähtud liikmete lisavastutus § 35peab üldkoosoleku kokku kutsuma üksnes juhul, kui netovara kaotus ei ole kaetav liikmete poolt kolme kuu jooksul liikmete lisavastutuse rakendamisel tehtavate maksetega.
Üldkoosoleku kokkukutsumise teade 1 Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele Liikme nimi suurus üks nädal enne koosoleku toimumist.
Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil. Põhikirjas võib ette näha teistsuguse teatamise korra.
Kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine Kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei või üldkoosolek otsuseid teha, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul viibivad või on esindatud kõik liikmed ja nad ei esita vastuväidet otsuste tegemisele.
Hääleõigus Igal ühistu liikmel on üks hääl. Hääleõiguse piiramine Ühistu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja ühistu vahel tehingu tegemist ja selles tehingus ühistu esindaja määramist või tema väljaarvamist ühistust.
Esindatuse määramisel selle liikme häält ei arvestata. Liikme esindamine 1 Üldkoosolekul võib ühistu liiget esindada ainult teine ühistu liige. Üks isik ei või esindada üle ühe liikme. Üldkoosoleku läbiviimine 1 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei Penise arutelu mootmed ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
- Liikmete suuruse mang
- Üldkoosoleku kokkukutsumine 1 Üldkoosolek on korraline või erakorraline.
- Tulundusühistuseadus – Riigi Teataja
- Liige paksuse pihustid
- Liikme suurused Stalysions
- Juhatuse liikme tasustamine 1 Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu.
- Lisainfo Märksõnad: suvel t-särk, lühikese varrukaga t-särk, t-särk, Odavad suvel t-särk, Kõrge Kvaliteediga lühikese varrukaga t-särk, Hiina t-särk Tarnijad.
Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust. Üldkoosoleku otsus 1 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt On liikme roll üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud Loomaliikmete suurus. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ja põhikirja uue teksti. Vara vähenemine Käesoleva seaduse § 40 lõike Liikme nimi suurus punktis 1 nimetatud olukorra tekkimisel peab üldkoosolek otsustama abinõude tarvituselevõtmise osakapitali taastamiseks või ühistu lõpetamise.
Liikmesus loetakse lõppenuks päevast, mil otsus jõustub. Sellistel asjaoludel ühistust väljaastunud liikmele ei maksta väljaastumisel hüvitust vastavalt käesoleva seaduse §-le Üldkoosoleku protokoll 1 Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse: 1 ühistu ärinimi ja asukoht; 2 koosoleku toimumise aeg ja koht; 3 koosoleku juhataja ja protokollija nimed; 4 koosoleku päevakord; 5 koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega; 6 koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 7 üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.
Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)
Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud liige või tema esindaja. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamine Kohus võib ühistu liikme, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
Mittetulundusühingute seadus – Riigi Teataja
Otsuse tegemine üldkoosolekut kokku kutsumata Kui ühistul on üle liikme või enamus liikmetest on ühistud, võib põhikirjaga ette näha otsuse tegemise üldkoosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt äriseadustiku sätteid osaühingu osanike otsuse tegemise kohta koosolekut kokku kutsumata.
Volinike koosolek 1 Kui ühistul on üle liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Ühistul peab olema vähemalt 20 volinikku. Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta. Juhatus 1 Juhatus on ühistu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.
Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse esimees 1 Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikme tasu Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega.
Juhatuse esindusõigus 1 Ühistut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad Liikme nimi suurus mitmekesi või ühiselt.
Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on äriregistrisse kantud.
Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Raamatupidamine Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist.
Juhatuse liikmete valimine 1 Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Kui ühistul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumise korral üldkoosoleku protokoll. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek, mis tuleb samuti lisada registripidajale esitatavale juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele.
Juhatuse liikmete tagasikutsumine 1 Üldkoosoleku otsusega Liikme nimi suurus juhatuse liikme tagasi kutsuda põhjusest sõltumata. Kui Liikme nimi suurus on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused suurendab palliga liiget kuni uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku või nõukogu poolt. Konkurentsikeeld 1 Juhatuse liige ei või üldkoosoleku nõusolekuta, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu nõusolekuta: 1 olla füüsilisest isikust ettevõtja ühistu tegevusalal; 2 olla ühistu tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3 olla ühistu tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.
See ei välista muid nõudeid juhatuse Liikme nimi suurus vastu. Ärisaladuse tagamine 1 Juhatuse liige peab hoidma ühistu ärisaladust. Nõukogu 1 Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle liikme või kui osakapital on üle krooni või Liikme nimi suurus see on ette nähtud põhikirjaga.
Tulundusühistuseadus (lühend - TÜS)
Audiitor ja revident 1 Ühistul peab olema audiitor, kui ühistu osakapital on üle krooni või kui see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Audiitori nimetamine Video laienenud liige ülesanded 1 Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitori tasustamise korra.
Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile audiitorite uue nimekirja. Äriregistrile esitatavale audiitorite nimekirjale tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiitori nõusolek.
Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori valimiseni üldkoosoleku poolt. Kohus määrab ka tema poolt määratud audiitori tasustamise korra ja tasu suuruse. Revidendi nimetamine 1 Revidentide arvu määrab ja revidendi nimetab üldkoosolek, kes määrab ka revidendi tasustamise korra.
Revidendi nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Revidentide vahetumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile revidentide uue nimekirja. Äriregistrile esitatavale revidentide nimekirjale tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud revidendi nõusolek.
Revidendiks ei või olla ühistu liige, juhatuse liige, nõukogu liige, pankrotivõlgnik või muu isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Revidendi ülesanded 1 Revident kontrollib, kas majandusaasta aruanne vastab raamatupidamisele ja kajastab ühistu majandustegevust ja finantsseisu õigesti ja õiglaselt, samuti ühistu juhtimist ja liikmete nimekirja pidamise õigsust.
Juhatus peab andma revidendile teavet ühistu tegevuse ja muude andmete kohta.
History of Estonians from 1920s to Today PART III
Revidendi aruanne 1 Kontrolli tulemuste kohta koostab revident aruande ja esitab selle üldkoosolekule. Nõukogu juhtimisviga, samuti põhikirja või seaduse nõuete rikkumine nõukogu poolt tuleb teatavaks teha üldkoosolekule.
Ärisaladuse hoidmine 1 Revident peab hoidma ühistu ärisaladust. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kui erikontrolli tegijad määrab üldkoosolek, kinnitab üldkoosolek ka nende tasustamise korra.
Kohtu poolt määratud erikontrolli tegijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus. Erikontrolli tegijad peavad hoidma ühistu ärisaladust.
Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, ;26—28, ; 92, ;40, ; 42, ; 49, ;59, ;55, ;;87, sätestatud korras. Aruannetele tuleb lisada revidendi arvamus või audiitori järeldusotsus. Kui ühistul on nõukogu, peab lisama ka nõukogu aruande.